Neoimpressionism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Echoecho (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
 
1. rida:
[[Fail:Georges Seurat - Un dimanche après-midi à l'Île de la Grande Jatte.jpg|pisi|George Seurat', [[Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel|"Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel"]] (1884–1886; õli lõuendil; 207,6 × 308 cm; Chicago kunstimuuseum)|256x256px]]'''Neoimpressionism''' oli [[19. sajand]]i lõpus levinud [[kunst]]ivool, mis lähtus [[Impressionism|impressionismist]], kuid milles domineeris vahetu mulje edastamise üle teaduslikum joone- ja värvikasutus. Neoimpressionismi kontekstis räägitakse ka [[Puäntillism|puäntillismist]] ja [[Divisionism|divisionismist]], sest neid tehnikaid kasutati varases neoimpressionismis.
 
Neoimpressionismi alguseks loetakse prantsuse maalikunstniku [[Georges Seurat|Georges Seurat']] maali [[Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel|"Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel"]] (1884–1886) esitlemist [[1886]]. aastal toimunud Sõltumatute Salongi (''Salon des Indépendants'') näitusel [[Pariis|Pariisis]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=John G. Hutton|pealkiri=Neo-impressionism and the search for solid ground: Art, science, and anarchism in fin-de-siecle France|aasta=2004|koht=Baton Rouge, Louisiana|kirjastus=Louisiana State University Press|isbn=0807118230}}</ref>
6. rida:
 
==Ajalugu==
Neoimpressionismi sünni valmistas ette [[1884]]. aastal Sõltumatute Kunstnike Seltsi asutamine, mille liikmed, kunstnikud [[Albert Dubois-Pillet]], Georges Seurat, Paul Signac ja [[Odilon Redon]] said nõnda ametlikust [[Salong (Pariis)|Salongist]] kõrvale jäädes vabalt oma teoseid eksponeerida. Kaks aastat hiljem, 1886. aastal pälvis rühm kunstnikke, nende seas Seurat, Sõltumatute Salongi näitusel palju tähelepanu. Kunstikriitik [[Félix Fénéon]] ristis nende stiili neoimpressionismiks. [[Pilt:Georges Seurat 019.jpg|thumb|Georges Seurat', "[[Tsirkus (maal)|Tsirkus]]" (1890–1891; õli lõuendil; 185,5 × 152,5 cm; [[Orsay muuseum]])|233x233px]]
Järgmisel aastal kutsus rühmitus [[Le Vingt]] Seurat' ja [[Camille Pissarro]] [[Brüssel|Brüsselisse]] ning uus stiil hakkas levima teistesse riikidesse. Liikumisega ühinesid kunstnikud Charles Angrand, Henri Edmond Cross, Albert Dubois-Pillet, [[Léo Gausson]], [[Louis Hayet]] ja Maximilien Luce,<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Herbert|pealkiri=Seurat drawings and paintings|aasta=2001|kirjastus=Yale University Press|isbn=0300071310}}</ref> keda paelusid teaduslik lähenemine ja uudsed maalitehnikad. Neoimpressionistid leidsid publikut peamiselt tänu Signaci tegevusele ja tema [[1899]]. aastal ilmunud raamatule "Eugène Delacroix'st neoimpressionismini" (''D'Eugène Delacroix au néo-impressionnisme''). Aastaid 1886–1891 võib pidada neoimpressionismi õitseajaks.
 
14. rida:
 
==Tunnused==
[[Pilt:Paul Signac Palais des Papes Avignon.jpg|thumb|Paul Signac, "Paavstide loss Avignonis" (1900; õli lõuendil; 73,5 × 92,5 cm; Orsay muuseum)]]
Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmesugused värvitaju käsitlevad teosed, nagu keemik [[Michel Eugène Chevreul|Michel Eugène Chevreuli]] "Värvide simultaankontrasti seadus" ([[1839]], ''De la loi du contraste simultane des couleurs''), aga ka kunstikriitik [[Charles Blanc]]i "Joonistuskunsti grammatika" ([[1867]], ''Grammaire des arts du dessin''), milles uuriti, kuidas jooned tekitavad vaatajas emotsioone. Neoimpressionistide eesmärgiks oli [[valgus]]e tõepärane kujutamine. Võrdluses impressionistidega huvitasid neid rohkem optilised efektid ja [[kompositsioon (kunst)|kompositsioon]] – pildi emotsionaalne sisu oli nende veendumusel väljendatav värvi, tooni ja joone range suhte abil.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch/|pealkiri=Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch|väljaanne=Kumu|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>
 
23. rida:
Neoimpressionistlike teoste ainestik oli tavaliselt igapäevaeluline. Palju kujutati meelelahutuskohti ja üritusi, näiteks kohvikuid, [[tsirkus|tsirkuseetendusi]] ja kontserte, aga laialt oli levinud ka [[maastikumaal]].
 
[[Pilt:Henri Edmond Cross 001.jpg|thumb|left|Divisionismi näide: Henri Edmond Cross, "Küpressid Cagnes'is" (1908; õli lõuendil; 80 × 100 cm; Orsay muuseum)|206x206px]]
===Divisionism===
{{Vaata|Divisionism}}
33. rida:
 
Parim divisionistliku maali näide on Seurat' "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel".
[[Fail:Signac - Portrait de Félix Fénéon.jpg|vasakul|pisi|205x205px|Puäntillismi näide: Paul SignaciSignac, "Félix Fénéoni portree" (1890; õli lõuendil; 73,5 × 92,5 cm; [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum]])]]
 
===Puäntillism===
44. rida:
 
== Neoimpressionism Eestis ==
[[Fail:Herbert Lukk. Vaade üle Tallinna sadama poole. 1918.jpg|pisi|185x185px|[[Herbert LukiLukk]], "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918; õli lõuendil; 60 × 70 cm; [[Eesti Kunstimuuseum]])]]
Neoimpressionistlikke jooni leiab ka 20. sajandi alguse Eesti kunstnike loomingust. Nad pöörasid tähelepanu eelkõige pildiharmoonia saavutamisele ja eksperimenteerisid värvitäpiga.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch/|pealkiri=Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch|väljaanne=Kumu|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>
 
2010. aastal Eestis korraldatud neoimpressionisminäituse kuraator [[Tiina Abel]] on öelnud, et neoimpressionism jõudis siia kaht teed pidi: prantsuse kunstist mõjutatud [[Konrad Mägi]] (ja ka [[Herbert Lukk|Herbert Luki]]) kaudu ning [[Riia|Riias]] tollal neoimpressionismist mõjutatud kunstniku [[Vilhelms Purvītis|Vilhelms Purvītise]]<ref>{{Netiviide|autor=Mai Levin|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/vaervi-triumf/|pealkiri=Värvi triumf|väljaanne=Sirp|aeg=10. september 2010|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref> käe all õppinud [[Villem Ormisson|Villem Ormissoni]], aga ka [[Paul Burman|Paul Burmani]] ja [[Konstantin Süvalo]] kui venepärasema impressionismi viljelejate kaudu. Mägil väljendus neoimpressionism kõige tugevamalt, kuid selle jooni leidub ka Ormissoni ja Süvalo varases loomingus ning Burmani maaliloomes.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liisa Kaljula|url=http://kes-kus.ee/kumus-alates-11-juunist-naitus-neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch-tostab-esile-konrad-magi-varase-helge-neoimpressionistliku-loomeperioodi-ainulaadset-valjapanekut-tutvustab-liisa-kaljula/|pealkiri=Kumus alates 11. juunist: Näitus "Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch" tõstab esile Konrad Mägi varase helge neoimpressionistliku loomeperioodi|väljaanne=KesKus|aeg=19. juuli 2010|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>
[[Fail:Maastik päikesega, Konrad Mägi, EKM j 423 M 1768.jpg|pisi|214x214px|Konrad Mägi, "Maastik päikesega" (dateerimata; õli lõuendil, papp; 42,5 × 35,7 cm; Eesti Kunstimuuseum)]]
Mägi tutvus uue kunstisuunaga arvatavasti [[Helsingi|Helsingis]] [[Ateneum|Ateneumi kunstikoolis]] end [[1906]]. aastal täiendades ja seal samal ajal resideerinud [[Belgia]]-[[Inglismaa|Inglise]] päritolu kunstniku, rühmituse Les Vingts asutajaliikme [[Alfred William Finch|Alfred William Finchi]] loominguga tutvudes. Finch järgis 1890. aastatel rangelt Seurat' põhimõtteid. Mägi esimesed neoimpressionistlikud maastikumaalid sündisid 20. sajandi esimese kümne tagumises pooles [[Norra|Norras]] ning nende kõrgaeg jääb [[1913]].–[[1914]]. aastasse, kui ta veetis suved [[Saaremaa|Saaremaal]]. Tema varasele neoimpressionistlikule loomingule on omane range, reeglitega kooskõlas tehnika, hilisemale aga rangusest hälbimine ja lähedastes toonides värvipunktide kasutamine.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liisa Kaljula|url=http://kes-kus.ee/kumus-alates-11-juunist-naitus-neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch-tostab-esile-konrad-magi-varase-helge-neoimpressionistliku-loomeperioodi-ainulaadset-valjapanekut-tutvustab-liisa-kaljula/|pealkiri=Kumus alates 11. juunist: Näitus "Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch" tõstab esile Konrad Mägi varase helge neoimpressionistliku loomeperioodi|väljaanne=KesKus|aeg=19. juuli 2010|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>
 
== Galerii ==
<gallery mode="nolines" perrow="5">
Fail:Henri-Edmond Cross - The Evening Air - Google Art Project.jpg|Henri-Edmond CrossiCross, "Õhtune õhk" (u 1893, Orsay muuseum Pariisis)
Fail:Giuseppe pellizza, il sole, 1904, 02.jpg|Giuseppe Pellizza da Volpedo, "Päike" (1904, moodsa kunsti muuseum [[Rooma|Roomas]])
Fail:Charles Angrand, Hay Ricks in Normandy.jpg|Charles AngrandiAngrand, "Heinasaod Normandias" (1887–1889, Orsay muuseum)
Fail:Camille Pissarro - Le Pommier à Eragny (PD 840).jpg|Camille Pissarro, "Õunapuu Éragnys" (1887)
Fail:Théo van Rysselberghe - The Mediterranean at Le Lavandou - Google Art Project.jpg|Théo van Rysselberghe, "Vahemeri Lavandou juures" (1904)
</gallery>