Neoimpressionism: erinevus redaktsioonide vahel

 

Neoimpressionismi alguseks loetakse prantsuse maalikunstniku [[Georges Seurat|Georges Seurat']] maali [[Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel|"Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel"]] (1884–1886) esitlemist [[1886]]. aastal toimunud Sõltumatute Salongi (''Salon des Indépendants'') näitusel [[Pariis|Pariisis]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=John G. Hutton|pealkiri=Neo-impressionism and the search for solid ground: Art, science, and anarchism in fin-de-siecle France|aasta=2004|koht=Baton Rouge, Louisiana|kirjastus=Louisiana State University Press|isbn=0807118230}}</ref>

 

==Ajalugu==

Järgmisel aastal kutsus rühmitus [[Le Vingt]] Seurat' ja [[Camille Pissarro]] [[Brüssel|Brüsselisse]] ning uus stiil hakkas levima teistesse riikidesse. Liikumisega ühinesid kunstnikud Charles Angrand, Henri Edmond Cross, Albert Dubois-Pillet, [[Léo Gausson]], [[Louis Hayet]] ja Maximilien Luce,<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Herbert|pealkiri=Seurat drawings and paintings|aasta=2001|kirjastus=Yale University Press|isbn=0300071310}}</ref> keda paelusid teaduslik lähenemine ja uudsed maalitehnikad. Neoimpressionistid leidsid publikut peamiselt tänu Signaci tegevusele ja tema [[1899]]. aastal ilmunud raamatule "Eugène Delacroix'st neoimpressionismini" (''D'Eugène Delacroix au néo-impressionnisme''). Aastaid 1886–1891 võib pidada neoimpressionismi õitseajaks.

 

 

==Tunnused==

Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmesugused värvitaju käsitlevad teosed, nagu keemik [[Michel Eugène Chevreul|Michel Eugène Chevreuli]] "Värvide simultaankontrasti seadus" ([[1839]], ''De la loi du contraste simultane des couleurs''), aga ka kunstikriitik [[Charles Blanc]]i "Joonistuskunsti grammatika" ([[1867]], ''Grammaire des arts du dessin''), milles uuriti, kuidas jooned tekitavad vaatajas emotsioone. Neoimpressionistide eesmärgiks oli [[valgus]]e tõepärane kujutamine. Võrdluses impressionistidega huvitasid neid rohkem optilised efektid ja [[kompositsioon (kunst)|kompositsioon]] – pildi emotsionaalne sisu oli nende veendumusel väljendatav värvi, tooni ja joone range suhte abil.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch/|pealkiri=Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch|väljaanne=Kumu|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>

 

Neoimpressionistlike teoste ainestik oli tavaliselt igapäevaeluline. Palju kujutati meelelahutuskohti ja üritusi, näiteks kohvikuid, [[tsirkus|tsirkuseetendusi]] ja kontserte, aga laialt oli levinud ka [[maastikumaal]].

 

===Divisionism===

{{Vaata|Divisionism}}

 

Parim divisionistliku maali näide on Seurat' "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel".

 

===Puäntillism===

 

== Neoimpressionism Eestis ==

Neoimpressionistlikke jooni leiab ka 20. sajandi alguse Eesti kunstnike loomingust. Nad pöörasid tähelepanu eelkõige pildiharmoonia saavutamisele ja eksperimenteerisid värvitäpiga.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch/|pealkiri=Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch|väljaanne=Kumu|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>

 

2010. aastal Eestis korraldatud neoimpressionisminäituse kuraator [[Tiina Abel]] on öelnud, et neoimpressionism jõudis siia kaht teed pidi: prantsuse kunstist mõjutatud [[Konrad Mägi]] (ja ka [[Herbert Lukk|Herbert Luki]]) kaudu ning [[Riia|Riias]] tollal neoimpressionismist mõjutatud kunstniku [[Vilhelms Purvītis|Vilhelms Purvītise]]<ref>{{Netiviide|autor=Mai Levin|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/vaervi-triumf/|pealkiri=Värvi triumf|väljaanne=Sirp|aeg=10. september 2010|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref> käe all õppinud [[Villem Ormisson|Villem Ormissoni]], aga ka [[Paul Burman|Paul Burmani]] ja [[Konstantin Süvalo]] kui venepärasema impressionismi viljelejate kaudu. Mägil väljendus neoimpressionism kõige tugevamalt, kuid selle jooni leidub ka Ormissoni ja Süvalo varases loomingus ning Burmani maaliloomes.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liisa Kaljula|url=http://kes-kus.ee/kumus-alates-11-juunist-naitus-neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch-tostab-esile-konrad-magi-varase-helge-neoimpressionistliku-loomeperioodi-ainulaadset-valjapanekut-tutvustab-liisa-kaljula/|pealkiri=Kumus alates 11. juunist: Näitus "Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch" tõstab esile Konrad Mägi varase helge neoimpressionistliku loomeperioodi|väljaanne=KesKus|aeg=19. juuli 2010|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>

Mägi tutvus uue kunstisuunaga arvatavasti [[Helsingi|Helsingis]] [[Ateneum|Ateneumi kunstikoolis]] end [[1906]]. aastal täiendades ja seal samal ajal resideerinud [[Belgia]]-[[Inglismaa|Inglise]] päritolu kunstniku, rühmituse Les Vingts asutajaliikme [[Alfred William Finch|Alfred William Finchi]] loominguga tutvudes. Finch järgis 1890. aastatel rangelt Seurat' põhimõtteid. Mägi esimesed neoimpressionistlikud maastikumaalid sündisid 20. sajandi esimese kümne tagumises pooles [[Norra|Norras]] ning nende kõrgaeg jääb [[1913]].–[[1914]]. aastasse, kui ta veetis suved [[Saaremaa|Saaremaal]]. Tema varasele neoimpressionistlikule loomingule on omane range, reeglitega kooskõlas tehnika, hilisemale aga rangusest hälbimine ja lähedastes toonides värvipunktide kasutamine.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liisa Kaljula|url=http://kes-kus.ee/kumus-alates-11-juunist-naitus-neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch-tostab-esile-konrad-magi-varase-helge-neoimpressionistliku-loomeperioodi-ainulaadset-valjapanekut-tutvustab-liisa-kaljula/|pealkiri=Kumus alates 11. juunist: Näitus "Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch" tõstab esile Konrad Mägi varase helge neoimpressionistliku loomeperioodi|väljaanne=KesKus|aeg=19. juuli 2010|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>

 

== Galerii ==

<gallery mode="nolines" perrow="5">

</gallery>