Collège de France: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Organisatsioon
| Nimi = Collège de France
9. rida ⟶ 7. rida:
| pildisuurus =
| lühend =
| moto = "Docet omnia"<br>("Õpetab kõike/kõiki")
| asutatud = [[1530]]
| lõpp =
30. rida ⟶ 28. rida:
| asutaja = [[François I]]
| juht_nimi = [[Thomas Römer]]
}}'''Collège de France''' (varem ka '''Collège Royal''', '''Collège des Trois Langues''', '''Collège National''' ja '''Collège Impérial''') on [[Pariis|Pariisis]] asuv [[Prantsusmaa]] teadus- ja õppeasutus, mille asutas [[1530]]. aastal kuningas [[François I]].▼
Collège de France'i peetakse Prantsusmaa kõige mainekamaks teadusasutuseks. See on pühendunud ainuüksi uurimistööle, üliõpilaskond puudub. Loengukursused on kõigile avatud ja tasuta – lähtudes kooli deviisist "Docet omnia" ("Õpetab kõike/kõiki"). Kool ei väljasta diplomeid ega teaduskraade.
Kooli peahoone asub [[Seine]]'i
==Ajalugu==
Algselt Collège Royali nime kandnud õppeasutuse asutas kuningas François I õpetlase ja teadlase [[Guillaume Budé]] ettepanekul. See liideti [[Leuveni vana ülikool|Leuveni vana ülikooliga]] [[1517]]. aastal loodud [[Collegium Trilingue]]'i eeskujul ning kujutas alternatiivi [[Pariisi Ülikool|Sorbonne'ile]]. Ametisse nimetati kuus kuninglikku lektorit (pr "lecteurs royaux"), kes õpetasid esialgu [[heebrea keel]]t, [[vanakreeka keel]]t ja [[matemaatika]]t<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.college-de-france.fr/site/en-about-college/institution.htm|pealkiri=A unique institution...|väljaanne=Collège de France'i koduleht|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref> ehk aineid, mida Sorbonne'is peeti kõrvalisteks.
Õppeasutust saatis kiiresti edu, kooli juurde hakkasid kogunema uuendusmeelsed inimesed. Varasemast erinevate ainete õpetamise mõjul uuenes ka juurdunud traditsioon lähtuda õpetades vaid tekstist.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Cours et travaux du Collège de France. Annuaire 112e année|aasta=Aprill 2013|koht=Paris|kirjastus=Collège de France|lehekülg=5–21|isbn=9782722601987|url=https://journals.openedition.org/annuaire-cdf/126}}</ref> 16. sajandi lõpuks tegutses koolis 17 õppetooli ning [[1688]]. aastal nimetati ametisse tegevjuht, kes hakkas õpetlasi ja kooli avalikkuse ees esindama.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Les collèges français 16e–18e siècle. Répertoire 3 – Paris|aasta=2002|koht=Paris|kirjastus=Institut national de recherche pédagogique|lehekülg=408|url=https://www.persee.fr/doc/inrp_0000-0000_2002_ant_10_3_8047}}</ref>[[Pilt:College de France 20100803.jpg|thumb|259x259px|Collège de France'i õu]]
Õppeasutusele eraldi hoone ehitamise oli juba [[1610]]. aastal algatanud kuningas [[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]],<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Les collèges français 16e–18e siècle. Répertoire 3 – Paris|aasta=2002|koht=Paris|kirjastus=Institut national de recherche pédagogique|lehekülg=409|url=https://www.persee.fr/doc/inrp_0000-0000_2002_ant_10_3_8047}}</ref> kuid atentaadi tõttu valmis plaanidest [[Marie de' Medici]] juhtimisel vaid osa.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Universités et grandes écoles à Paris: les palais de la science|aasta=1999|koht=Paris|kirjastus=Action artistique de la ville de Paris|lehekülg=79–88|köide=|toimetaja=Christian Hottin|isbn=2913246036}}</ref> [[1772]]. aastal võeti [[Louis XV]] soovil ette mahukam ehitustöö ja lisati uusi loenguruume. Kuue aasta jooksul tihendas arhitekt [[Jean-François Chalgrin]] peaõue ümbritsevat hoonestust (praegune nn Chalgrini hoone). 19. sajandi keskel laiendas arhitekt [[Paul Letarouilly]] kompleksi läänesuunas ning lisas paviljonid ja õued, mis kujundavad selle välisilmet ka tänapäeval.<ref>{{Netiviide|url=https://www.college-de-france.fr/site/en-histoire-et-archeolgie/Archaeology.htm|pealkiri=Archaeology|väljaanne=Collège de France'i koduleht|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref>
▲'''Collège de France''' (varem ka '''Collège Royal''', '''Collège des Trois Langues''', '''Collège National''' ja '''Collège Impérial''') on [[Pariis|Pariisis]] asuv [[Prantsusmaa]] teadus- ja õppeasutus.
Tänapäeval on Collège de France'is 51 õppetooli,<ref>{{Netiviide|url=https://www.college-de-france.fr/site/en-chairs-and-professors/chairs-and-professors.htm|pealkiri=Chairs and professors|väljaanne=Collège de France'i koduleht|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref> milles töötavad professorite kõrval sajad teadlased, insenerid, tehnikud ja administratiivtöötajad. Õppetoolid hõlmavad matemaatikat, tsivilisatsioone, füüsikat, keemiat, bioloogiat, meditsiini, filosoofiat, kirjandust, sotsiaalteadust, majandust, eelajalugu, arheoloogiat, ajalugu jne. Asutuses korraldatakse rahvusvahelisi konverentse ning igal aastal kutsutakse ka umbes poolsada välismaa teadlast loenguid andma.
Loengud toimuvad peamiselt Pariisis, aga ka mitmel pool Prantsusmaal ja välismaal.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.college-de-france.fr/site/en-about-college/institution.htm|pealkiri=A unique institution...|väljaanne=Collège de France'i koduleht|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref> Loenguid saab kuulata ka veebi teel, sest asutus paneb neid üles oma kodulehele ning tal on ka [[ITunes|iTunesi]] ja [[YouTube|YouTube'i]] kanal.<ref>{{Netiviide|url=https://podcasts.apple.com/fr/podcast/coll%C3%A8ge-de-france-s%C3%A9lection/id204357423|pealkiri=Collège de France|väljaanne=Collège de France'i iTunesi kanal|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/user/WebmestreCDF|pealkiri=Collège de France|väljaanne=Collège de France'i YouTube'i kanal|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref>
▲Tänapäeval peetakse seda riigi kõige mainekamaks teadusasutuseks. Koolis on töö koondunud õppetoolide ümber ja seal töötab 52 professorit. See on pühendunud ainuüksi uurimistööle, koolil puudub üliõpilaskond. Koolil on [[laboratoorium]]id ja üks paremaid teadusraamatukogusid Euroopas. Raamatukogu on keskendunud [[ajalugu|ajaloole]], [[humanitaarteadused|humanitaar]]- ja [[sotsiaalteadused|sotsiaalteadustele]], samuti [[keemia]]le ja [[füüsika]]le. Raamatukogus on hulgaliselt haruldasi teoseid. Loengukursused on kõigile avatud ja tasuta, diplomeid ei väljastata.
[[2019]]. aastast on Collège de France'i juhtinud [[Šveits|Šveitsi]]-[[Saksamaa|Saksa]] päritolu religiooniteadlane [[Thomas Römer]],<ref>{{Netiviide|url=https://www.legifrance.gouv.fr/jorf/id/JORFTEXT000038792562|pealkiri=Décret du 18 juillet 2019 portant nomination de l'administrateur du Collège de France – M. RÖMER (Thomas)|väljaanne=Légifrance|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref> kes on asutuse esimene mitteprantslasest juht.
▲Kooli nimi on sajandite jooksul mitu korda muutunud. Alguses kandis see nime Collège Royal. Hiljem on see kandnud nimesid Collège des Trois Langues, Collège National ja Collège Impérial. Praegust nime kannab ta [[1870]]. aastast.
=== Tuntumaid liikmeid ===
▲Kooli peahoone asub [[Seine]]'i vasakul kaldal 5. linnaosas nn [[Ladina kvartal]]is St. Jacques'i ja des Écoles'i tänava nurgal, Sorbonne'i ülikooli ajaloolise hoone läheduses.
Collège de France'i professorite hulgas on palju eriti mainekaid teadlasi, näiteks orientalist [[Étienne Fourmont]], arst ja bioloog [[Pierre Flourens]], ajaloolane [[Jules Michelet]], filosoof [[Henri Bergson]], luuletaja [[Paul Valéry]], filosoof ja semiootik [[Roland Barthes]], filosoof [[Michel Foucault]] ning antropoloog [[Claude Lévi-Strauss]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.edition-originale.com/en/the-news-gazette/the-heyday-of-the-college-de-france-178|pealkiri=The heyday of the Collège de France|väljaanne=Edition-originale.com|vaadatud=15. detsembril 2021}}</ref>
==Viited==
{{Viited}}
==
*[
{{Coordinate |NS=48.84916667 |EW=2.34555556 |type=landmark |region=FR-75}}
| |||