Soome Rahvaarmee: erinevus redaktsioonide vahel

'''Soome Rahvaarmee''' ([[soome keel]]es ''Suomen kansanarmeija'') 1939. aastal [[NSV Liit|NSV Liidus]] formeeritud nõukogude Punaarmeele[[Punaarmee]]le allunud [[Soome Demokraatlik Vabariik|Soome Demokraatliku Vabariigi]] relvajõudude ametlik üldnimetus.

[[Talvesõda|Talvesõjas]] Punaarmee koosseisu kuulunud soomlastest, karjalastest ja teistest läänemeresoome päritolu NSV Liidu kodanikest moodustatud väeosa moodustamise aluseksalus oli Punaarmee 106. laskurdiviis, mille baasil alustati NSV Liidu KaitserahvakomissariaadiKaitse Rahvakomissariaadi rahvakomissar [[Kliment Vorošilov]]i 1939. aasta 23. novembri korralduse alusel alustati [[PetrozavodskPetroskoi]]iss mägilaskurdiviisi juhtkonna ja väeosadeüksuste formeerimist.

[[Pilt:Talvesõja ülevaade.png|thumb|180px|Nõukogude vägede rünnakusuunad Talvesõjas.]]

Moodustatud soome rahvusväeosade eesmärk oli eelkõige propagandistlik ning väeosasiväeosasid ei kasutatud Talvesõja lahingutes eesliinil, vaid olidneed kavandatudkavandati pärast Soome vallutamist Punaarmee väeosade poolt, riigi hõivamiseks ning ka järgnevalt Soome ja Rootsi-NorraRootsi–Norra riigipiiri valveks. Rahvaarmee üksused allusid otse rahva kaitsekomissar K. Vorošilovile, mitte aga armeejuhtidele, kelle rindelõigus nad asusid.

Üksikuid väeosasiväeosi kasutati lahingutegevuses sõja I etapil, kuid nendepoolse sõjalise ettevalmistuse puudumise tõttu kandis väeosad suuri kaotusi ning nende kasutamiset loobuti ja väeosasi säilitati sõjajärgseks tegevuseks riigi [[sisejulgeolek]]u tagamiseks ja Soome DV valitsuse kaitseks, [[Terijoki]] piirkonnas.

Talvesõja II etapis, 1940. aasta veebruaris kasutati väeosasiväeosi osaliselt [[Viiburi]] linna vallutamisel.

*[[diviisikomandör''divkom'']] [[Akseli Anttila]] (''Аксель Моисеевич Анттила''), [[Komintern]]i [[Internatsionaalne Sõjakool|Internatsionaalse Sõjakooli]] lõpetaja

*brigaadikomandör''brigkom'' Fjodor Romanov (''Федор Николаевич Романов''), kes kasutas nime ''Raikas''

**1. Laskurdiviislaskurdiviis<ref>[http://winterwar.karelia.ru/site/article/157 1 стрелковая дивизия Финской народной армии]</ref>, 7. armee tegevuspiirkonnas, [[Karjala kannas]]el. Diviisiülem polkovnik Aleksei Gretškin (''Алексей Александрович Гречкин''), komissar pataljonikomissar Nikolai Dildenkin (''Николай Александрович Дильденкин''), kes asendati 1939. aasta detsembris polgukomissar Aleksandr Kirilloviga;

***1. laskurpolk

***2. laskurpolk

**2. Laskurdiviislaskurdiviis<ref>[http://winterwar.karelia.ru/site/article/156 2 стрелковая дивизия Финской народной армии]</ref>, 7. armee tegevuspiirkonnas, Karjala kannasel. Diviisiülem polkovnik Grigori Zverev, komissar vanempolitruk A. V. Kiuru, seejärel polgukomissar N. A. Zamkov.

***3. laskurpolk

***4. laskurpolk

*12. Üksiküksik hävituslennukite eskadrill,

*Üksik [[õhutõrje]]divisjon,

*Korpuse [[eriosakond]],

*[[Prokuratuur]],

*[[Sõjatribunal]].

*3. Laskurdiviislaskurdiviis<ref>[http://winterwar.karelia.ru/site/article/155 3 стрелковая дивизия Финской народной армии]</ref>, 9. armee tegevuspiirkonnas, [[Suojärvi rajoon]]is, Porajärvil. Diviisiülem alampolkovnik Т. Tommola (–2.1940), [[Toivo Vähä]] ([[:fi:Toivo Vähä|fi]] (2.1940 –); komissar N. Dildenkin.

*7. üksik laskurpolk, 9. armee tegevuspiirkonnas, [[UhtaUhtua]] piirkonnas. Polguülem kapten Tuominen (–2.1940);

Pärast Talvesõja lõppu ning vallutatud maa-aladest [[Karjala-Soome NSV]] moodustamist, saadeti soomeSoome rahvaarmee väeosadRahvaarmee [[ÜK(b)P KK]] [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|Poliitbüroo]] 1940. aasta 24. märtsi otsuse ja sellele järgnenud NSVL rahvakaitsekomissari käskkirjaga № 0015ga laiali ning selle väeosadest moodustati taas [[Punaarmee]] 71. laskurdiviis.

*Сергей Геннадьевич Веригин. /к.и.н., декан исторического факультета ПетрГУ ,). [http://statehistory.ru/1262/Formirovanie-i-boevye-deystviya-Finskoy-narodnoy-armii--FNA--v-zimney-voyne-1939-1940-godov/ Формирование и боевые действия Финской народной армии (ФНА) в зимней войне 1939-1940 годов]