[[Pilt:Raumthermometer Fahrenheit+Celsius.jpg|thumb|225px|Fahrenheiti ja Celsiuse skaalaga termomeeter]]
'''Fahrenheiti skaala''' on [[temperatuuriskaala]], mille võttis [[1714]]. aastal kasutusele Saksa füüsik [[Daniel Gabriel Fahrenheit]].
Fahrenheiti skaala püsipunktideks on vee keemispunkt [[temperatuur]]il +212 °F ja jää sulamispunkt temperatuuril +32 °F. Fahrenheiti kraad võrdub {{murd|180}} nende [[temperatuur]]ide vahest [[Normaaltingimused|normaalrõhul]]. Fahrenheiti kraadi tähis on '''°F'''.
Fahrenheit valis oma [[skaala]] nullpunktiks (0 °F) lume ja [[ammooniumkloriid]]i ([[salmiaak|salmiaagi]]) segu sulamistemperatuuri, millele [[Celsiuse skaala]]l vastab –17,77… °C. Kraadide arvuks püsipunktide vahemikus valis Fahrenheit 180 selle mõttega, et inimese [[kehatemperatuur]] jääb siis 100 °F lähedale.
Fahrenheiti skaala on [[rahvusvaheline temperatuuriskaala|rahvusvahelise temperatuuriskaalaga]] seotud järgmiselt:
:'''Celsiuse kraadid Fahrenheiti kaudu''': °C = (°F − 32) / 1,8; näiteks temperatuurile 100 °F vastab <br>(100 – 32) / 1,8 ≈ 37,8 °C
:'''Fahrenheiti kraadid Celsiuse kaudu''': °F = °C × 1,8 + 32; näiteks temperatuurile 25 °C vastab <br>25 × 1,8 + 32 = 77 °F
[[Absoluutne nulltemperatuur]] on Fahrenheiti skaalal –459,67 °F.
Fahrenheiti termomeeter oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuurimõõteriist. Fahrenheiti termomeetrid on seniajani kasutusel [[Ameerika Ühendriigid |Ameerika Ühendriikides]] ja veel mõnes riigis. Kõikjal mujal maailmas on tänapäeval üldlevinud [[Celsiuse skaala]].
