Georgi Žukov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitamata halvustav jutt välja
viitamata halvustav jutt välja
4. rida:
'''Georgi Konstantinovitš Žukov''' ([[vene keel]]es Георгий Константинович Жуков; [[1. detsember]] [[1896]] [[Strelkovka]], [[Kaluga kubermang]] – [[18. juuni]] [[1974]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigitegelane ja väejuht, [[Nõukogude Liidu marssal]], neljakordne [[Nõukogude Liidu kangelane]], [[Mongoolia Rahvavabariigi kangelane]].
 
Ta võttis osa [[Esimene maailmasõda|esimesest maailmasõjast]] ning võitles [[1918]]. aastast alates [[punaarmee]]lasena [[Venemaa kodusõda|kodusõjas]]. [[1919]]. aastal astus ta [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei|kommunistlikku parteisse]]. Tema juhtimisel võideti [[Jaapan]]i vägi [[1939]]. aastal [[Halhin-Goli lahing]]us (kusjuures oli vastutav isiklikult kahe kuu jooksul üle 600 punaarmeelase mahalaskmise lahinguülesande mittetäitmise või täitmise eest umbes 50 000 mehelisest väeüksusest). Kirjutas võidu enda nimele ja memuaarides ei maini kordagi väegrupi staabiülemat ([[Mihhail Bogdanov]]), kes koostas pealetungi plaani.{{lisa viide}}
 
Juunis 1941 alanud [[Saksa-Nõukogude sõda|Saksa-Nõukogude sõjas]] juhatas Žukov väejuhina paljusid operatsioone. Veebruarist augustini 1941 oli ta [[Punaarmee Kindralstaap|Punaarmee Kindralstaabi]] ülem. 1941. aasta sügisel ta tagandati ametist ja määrati reservrindejuhatajaks. Augustis [[1942]] sai ta kõrgema ülemjuhataja [[Jossif Stalin]]i asetäitjaks. 1945. aastal määrati ta Berliini vallutamise operatsiooni juhtima [[Konstantin Rokossovski|Rokossovski]] asemel ja [[8. mai]]l [[1945]] kirjutas ta Nõukogude Liidu poolt alla teistkordsele [[Saksa Riigi kapitulatsiooniakt]]ile.{{lisa viide}}