Amadiinlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Amadiinlased | seisund= | seisundi_süsteem = | seisund_ref = | pilt= Neochmia_temporalis_-front_on_-_Cleland.jpg | pildi_laius = raamita | pildi_seletus= Punakulm-amadiin | värv = #{{taksoboksi värvus|linnud}} | riik= Loomad ''Animalia'' | hõimkond= Keelikloomad ''Chordata'' | klass= Linnud ''Aves'' | selts= Värvulised ''Passeriformes'' | sugukond= '''Amadiinlased''' ''Estrildidae'' }} '''Amadiinlased''' (''Estrildida...' |
Resümee puudub |
||
18. rida:
Amadiinlaste hulka arvatakse 135 kuni 140 [[liik (bioloogia)|liik]]i, mis jaotatakse 33 kuni 35 [[perekond (bioloogia)|perekond]]a.
Mõned liigid, näiteks [[sebra-amadiin]], on ilulinnupidajate seas oma ilusa kirju sulestiku pärast väga populaarsed.
==Nomenklatuur ja süstemaatika==
Sugukonna autor on [[Johann Karl Wilhelm Illiger]] (1811).
== Levila ==
24. rida ⟶ 27. rida:
[[Pilt:Lonchura malacca 452.jpg|pisi|[[Ruskeamadiin]]]]
Mõned liigid on inimene viinud teisteste piirkondadesse. Äärmine näide on [[riisiamadiin]], kes algselt elas ainult [[Jaava]], [[Bali]] ja [[Bawean]]i saarel ning on seal praegu haruldane liik<ref>Nicolai et al. (2001), lk 205</ref>. Praegu elutseb ta paljudes troopikamaades ja esineb muu hulgas [[Kolkata]]s, [[Chennai]]s, [[Hongkong]]is, [[Miami]]s ja [[Bangkok]]is, [[Sumatra]]l, [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], [[Maluku saared|Maluku saartel]], [[Malaisia]]s, [[Singapur]]is, [[Fidži]] saartel [[Viti Levu]]l ja [[Vanua Levu]]l, [[Filipiinid]]el, [[Indo-Hiina]] lõunaosas ja [[Taiwani saar]]el; asurkondi elab ka Ida-Aafrika rannikul ning [[Sansibar]]il ja [[Saint Helena]] saarel<ref>Nicolai et al. (2001), lk 205–206</ref> [[Uus-Guinea]]l tungivad madalatelt aladelt pärit olevad [[sooamadiin]]id, [[tuhk-amadiin]]id, [[tulisaba-amadiin]]id, [[roostepugu-amadiin]]id ja [[tõmmuamadiin]]id kui [[inimkaasleja]]d saare kõrgematele aladele, tõrjudes välja muu hulgas [[arfaki amadiin]]i, kes on ohustatud liik ja üks haruldasemaid amadiinlasi<ref>Nicolai et al. (2001), lk 269</ref>.
Alates 1980ndatest elab üks amadiinlane ka [[Euroopa]]s: [[Toscana]]s saab märgalade roostikes näha [[maasik-amadiin]]ide parvi.
==Välimus==
34. rida ⟶ 39. rida:
Enamikul liikidel puudub väljendunud [[sooline dimorfism]]. Emastel on küll mõnikord tuhmim sulestik, aga isaseid saab üheselt ära tunda ainult laulu järgi. Üks erand on [[maasik-amadiin]]: isase keresulestik on punakas, emase sulestik on põhiliselt hallikaspruun. Maasik-amadiin on ka ainus amadiinlane, kelle isasel on hundsulestik: ta vahetab igal aastal punase [[hundsulestik]]u lihtsa hallikaspruuni sulestikuga, mis sarnaneb emaslinnu sulestikuga.
== Elupaigad ==
Enamik amadiinlaste liike elutsevad [[rohtla]]s, [[savann]]is, [[metsaserv]]adel ning põõsastega põldusel ja karjamaadel. Üksikud liigid [[ehisamadiin]]id elavad ka [[poolkõrb]]es; nende seas on ilusad värvilised [[ehisamadiin]]id, [[rohuamadiin]]id ja [[pahlsaba-amadiin]]id.
{{pooleli}}
====Viited====
{{viited}}
| |||