Viljandi: erinevus redaktsioonide vahel

==Ajalugu==▼

{{Vaata|Viljandi ajalugu}}▼

===Muinasaeg===▼

Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele [[viikingiaeg|viikingiajal]]. 13. sajandi algul kuulus Viljandi [[Sakala]] muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus.▼

[[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal, aastal [[1211]], piiras linnust [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]], [[Mõõgavendade ordu]], [[liivlased|liivlaste]] ja [[latgalid|latgalite]] vägi. Tolleaegne linnus olevat [[Läti Henrik]]u järgi olnud oma aja kohta küllaltki tugev{{lisa viide}} ja 1211. aastal seda päris vallutada ei suudetudki. Pärast 6-päevast piiramist jõuti kokkuleppele, viljandlased tunnistasid riialaste (piiskopi ja ordu) ülemvõimu ja linnusesse lasti [[preester|preestrid]], kes viisid läbi ristimise.<ref name="F4Cnx" /> See sündmus on ühtlasi Viljandi esmamainimine kirjalikes allikais ([[Araablased|Araabia]] [[geograaf]]i [[Muḩammad al-Idrīsī|Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī]] maailmakaardil ([[1154]]) esineva tähekombinatsiooni FLMWS seostamine Viljandiga on meelevaldne).{{lisa viide}} Esialgu jäi uute isandate võim aga ebakindlaks ja vaheldus perioodidega, mil sakalased riialastega jälle sõjajalal olid. ▼

[[Pilt:Viljandi Castle and Town plan.jpeg|pisi|Viljandi linna ja [[Viljandi ordulinnus]]e plaan]]▼

Kindlamalt allutati Viljandi koos ülejäänud Sakala ja [[Ugandi]]ga 1217. aastal, pärast lüüasaamisega lõppenud [[Madisepäeva lahing]]ut.<ref name="rWico" /> 1220. või 1221. aastal mehitasid orduvennad Viljandi linnuse, elades seal esialgu koos kohalike sakalastega.<ref name="Tf1TJ" /><ref name="JB9pn" />▼

Viljandi sakalased tungisid 1223. aasta [[29. jaanuar]]il koos nendega linnuses viibinud orduvendadele, ordu sulastele ja saksa kaupmeestele kallale ning tapsid või vangistasid nad. Viljandlaste eestvedamisel laienes ülestõus ka mujale Sakalasse, Ugandisse ja Järvamaale.<ref name="gSv04" /> Valmistudes riialaste vastulöögiks kutsuti Viljandisse (sarnaselt kogu Sakala ja Ugandiga) sõjamehi [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodist]] ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkvast]], mis võis tähendada endi Vene vürstide ülemvõimu alla andmist<ref name="bH2FT" />. Riialased [[Viljandi piiramine (1223)|ründasid Viljandi linnust]] teist korda 1223. aasta augustis. Piiramise 15. päeval sakalased ja venelased alistusid ning Viljandi läks taas piiskopi ja ordu võimu alla.<ref name="bz71j" />▼

Muinasaegne asustus paiknes linnusest lõuna pool. Asustusjälgi on leitud [[Viljandi lossipark|Lossipargis]] asuvatelt Kivi-, Musu- ja Suusahüppemäelt ning ka [[Männimäe]] elurajooni lähistel asuva Huntaugumäe nõlvalt.▼

===Keskaeg===▼

[[Pilt:Viljandi Jaani kirik2.jpg|pisi|[[Viljandi Jaani kirik]]]]▼

Viljandi linn sai tekkida pärast [[1224]]. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja [[Paul Johansen]]). Arvatakse, et Viljandi sai [[linnaõigus]]ed 13. sajandi keskel, õiguste kinnitamisürik on säilinud [[1283]]. aastast ([[Hamburgi-Riia linnaõigused]]). [[14. sajand]]ist kuulus Viljandi ka [[Hansa Liit|Hansa liitu]]. Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool, sellest on ümber ehitatuna säilinud ainult [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirik]] (endine kloostrikirik).▼

Viljandi linna ümbritsesid tänapäeval muinsuskaitse all<ref name="0jmet" /> olevate kaitserajatistena [[Viljandi linnamüür]] ja [[Viljandi linnamüüri väravad]], mida ümbritses perimeetris 1,2&nbsp;km pikkune [[vallikraav]]iga kolmest küljest; lõunakülge kaitses vallikraaviga eraldatud [[Viljandi ordulinnus]]. Linna lääneküljelt idaküljeni asus kaarjalt linna ümbritsev müür, mis kagusuunal liitus taas linnuse müüriga. Linnamüür oli 1,2–2,1&nbsp;m paksune, laotud [[maakivi]]dest. Linna lääneküljel oli Riia ehk [[Storke värav (Viljandi)|Storke värav]], loodenurgal neljatahuline torn, põhjaküljel poolringikujulise põhiplaaniga torn ja [[Tartu värav (Viljandi)|Tartu värav]]. O-küljel paiknes kolmveerandringikujulise põhiplaaniga [[Moskva torn (Viljandi)|Moskva torn]] ja pääsuks [[Viljandi järv]]e äärde väike poolringikujulise põhiplaaniga torn. Väravad linnamüüris olid tornideta. Täiendavate kaitserajatistena oli Tartu värava ees oli piklik [[zwinger]] eesväravaga otsseinas, Riia värava ees oli algselt ligikaudu 1&nbsp;m paksuste seintega eeskaitseehitis, mis aga hiljem asendati nelinurkse plaaniga zwingeriga, mille lõunaküljel oli eesvärav.▼

Linn purustati korduvalt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades ([[1600]]–[[1622]]/[[1623|23]]), mille käigus kadusid ka linnaõigused. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas 1624. aastal Viljandi koos ümbrusega [[Jacob de la Gardie]]'le, ning endise linnuse asemel sai alguse [[Viljandi mõis]]a (saksa keeles ''Schloß Fellin'') areng ja õitseng. Mõisakeskus tekkis keskaegsest linnast läände, linna ja pealinnuste vahele.▼

===Uusaeg===▼

1700. aastal alanud [[Põhjasõda Eesti alal]] hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Põhjasõja järgselt kinkis [[Venemaa keisrinna]] [[Jelizaveta Petrovna]] Viljandi mõisa oma täditütrele [[Maria Tšoglokova]]le. Viljandi mõisale allus tollal nii keskaegsest linnast järele jäänud väike asula kui ka ümberkaudsed alad, sh linnusevaremed. 1749. aastal valmis Viljandi mõisas ühekorruseline barokne puidust peahoone, mis lammutati 1938. aastal.{{lisa viide}}▼

1772. aastal rajati Viljandisse, [[Viljandi vanalinn]]as esimene [[algkool]] eesti linnakodanike lastele. [[Turuplats (Viljandi)|Turuplats]]i ääres asunud vana koolimaja hävis 1944. aastal.▼

Uuesti sai Viljandi linnaõigused alles [[Katariina II]] ukaasiga [[1783]]. aastal, mil temast sai haldusreformi käigus asutatud [[Viljandi kreis]]i (maakonna) keskus. Viljandi mõis piiras linna igast küljest, mõisa maa-alad hõlmasid veel kahte [[abimõis]]at: Tommuskit ja Reinut. Tommuski oli lääne- ja Reinu lõunapoolses osas.{{lisa viide}} 1860. aastal ostis Viljandi mõisa [[Liivimaa maanõunik]] parun [[August Paul Adolph von Ungern-Sternberg]] ja mõis läks von [[Ungern-Sternberg]]ide perekonna valdusse, mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli [[Heinz von Ungern-Sternberg]].<ref>[[Mart Siilivask]] (2012). [https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2012_37_Viljandi_14718_avaldamiseks.pdf Viljandi mõisa kalmistu], eksperdihinnang kinnisasja mälestise tunnustele vastavuse kohta.</ref> [[19. sajand]]il kasvas linn jõudsalt. August Paul Adolph von Ungern-Sternberg eraldas oma maadest krundi Viljandisse maakoguduse kiriku ehitamiseks. Lisaks [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirikule]], mida nimetati saksa kirikuks, ehitati linna uus, [[Viljandi Pauluse kirik|Pauluse kirik]], mida nimetati maakoguduseks. Jaani kirik jäi linna kaupmeestele ja käsitöölistele, Pauluse kirikusse hakkasid käima eestlased ja piirkonna aadlikud. 19. sajandi teisel poolel kandis saksa õppekeelega kool [[Viljandi Poeglaste Elementaarkool]]i nime ja selle juhatajaks oli aastatel 1862–1895 tuntud [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] kultuuritegelane ja kirjamees [[Friedrich Kuhlbars]]. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars [[1895]] [[Venestusaeg|venestusajal]] riigikeele oskamatuse pärast. Elementaarkoolis õppisid [[Villem Reiman]], [[Juhan Kunder]], [[Karl-August Hindrey]] jmt hiljem tuntuks saanud eesti avaliku elu ja kirjandustegelased.▼

Linna täiendava kasvuimpulsi andis 1895. aastal avatud [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Viljandi–Mõisaküla]] [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelise raudtee]], mis suubus [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Valga–Pärnu raudtee]]le. 1901. aastal avati ka [[Tallinna–Viljandi raudteeliin#Ajalugu|Viljandi–Türi–Tallinna raudtee]]haru.{{lisa viide}}▼

21. märtsil 1919. aastal Ajutise Valitsuse seadusega laiendati linna piire, Viljandi eeslinnade ühendamisega [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi]] ja [[Pärsti vald (Viljandi kihelkond)|Pärsti vald]]ade alade arvel. Viljandi inna piirkonna külge liideti Viljandi walla küljest Kivistik ühes mäepealse rajooniga, [[Uus tänav (Viljandi)|Uus uulits]], [[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna uulits]] ühes [[Riia maantee (Viljandi)|Riia maantee]]le viiva teega ja [[Viljandi mõis]]a hoonetega ning surnuaia ja [[Viljandi raudteejaam|waksali]] vahene rajoon, Pärsti vallast [[Köstrimaa]] ja [[Kiriku küla]].{{lisa viide}} ning Viljandi linna servast [[Kantreküla]] alevik.▼

1920. aastad tõid Viljandi majandusellu muudatusi, rajati [[Estonian Match|Eduard Pohli tikuvabrik]], [[Viljandi linavabrik]], [[Uno Pohrti masinavabrik]], [[Alko (Eesti ettevõte)|Alko likööri- ja veinivabrik]]. Viljandi linnaelanike arv suurenes : 1922. aastal oli see umbes 9500, aga 1929. aastaks oli tõusnud juba üle 14 000. Aastatel 1926-1927 arendati praeguse [[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]]i ümbrust, endise [[Viljandi mõis]]a puuviljaaia asemele rajati [[Viljandi Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenutele]] ning [[Eesti Pank]] ehitas platsi äärde [[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone|esindusliku hoone]]. 1920. aastatel kerkis Viljandi põhjapoolsele küljele [[Uueveski (Viljandi)|Uueveski]] linnaosa. 1925. aastal sai [[Viljandi vanalinn]] [[Varese sild|Varese silla]] kaudu ühenduse [[Esimene Kirsimägi|Esimese Kirsimäega]]. 1930. aastal avati [[Uueveski basseinid]].<ref>[https://sakala.postimees.ee/2197831/mis-elu-elas-viljandi-aastatel-1920-1930 Mis elu elas Viljandi aastatel 1920—1930?], Sakala, 11. juuli 2008</ref>▼