Juhkentali: erinevus redaktsioonide vahel

Juhkentali piirkonda läbis [[Härjapea jõgi]], mis oli keskajal ja hiljemgi Tallinna tähtsaim vooluveekogu. Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke. Jõe vee jõul käivitati juba 13.-14. sajandil vesiveskeid, enamik neist asus Juhkentalis. 13. sajandist tegutses Ülemiste mäe all, tänapäeva [[Lastekodu tänav]]a ääres, kus Härjapea jõe vee jõudu sai kasutada kõige soodsamalt, [[Ülemiste viljaveski]], mis kandis ka Kuningaveski nime ning kuulus [[Toompea linnus]]es asuvatele [[Liivimaa ordu]] võimudele. 13. sajandil tegutses praeguse Juhkentali 11 krundi kohal [[vesiveski]], mis kandis [[Tiigiveski]] nime ja kuulus [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Mihkli nunnakloostrile]]. Vesiveskis jahvatati tsistertslaste [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Mihkli kloostri]] jaoks [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]] ja [[Nabala mõis]]ast toodud vilja. 1354. aastal ostis [[Tallinna raad]] selle veski kloostrilt ja andis möldritele rendile. [[1716]]. aastal rajati sinna vee jõul töötav [[saeveski]], mida kasutasid [[Tallinna sadam]]as asunud [[Tallinna Sadamatehased|Admiraliteedi töökojad]]. [[1727]]. aastal rajati sinna ka eraldi veskirattaga [[jahuveski]] ja [[1828]]. aastal omandas vesiveski uuesti [[Tallinna raad]] ning seal töötas [[1843]]. aastani [[paberiveski]] ja seejärel 1886. aastani [[viljaveski]]. Hiljem kasutati hoonet laoruumina.

 

 

[[1715]]. aastal rajati tänapäeva Juhkentali tänava lõppu, endise Juhkentali suvemõisa kohale Mereväehospidal ning [[1730]]. aastal toodi Kalamaja ranna lähedal asunud Maaväehospidal nüüdse [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] alale. 1772. aastal rajati Juhkentali Maaväehospidali juurde [[Kolmainu kirik]], mis tegutses kuni 1894. aastani. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] esimesel poolel ehitati [[Tallinna Kaasani kirik|Kaasani Jumalaema Sündimise kirik]], kuna [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Peeter I]] korraldusel toodi Tallinna tuhandeid sõjaväelasi.