Peterburi ülikool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Merleke5 teisaldas lehekülje Peterburi ülikool ümbersuunamise Peterburi Riiklik Ülikool asemele |
Resümee puudub |
||
24. rida:
}}
'
Nõukogude ajal kandis ülikool '''Leningradi Riikliku Ülikooli''' nime ja seal õppisid näiteks india keeleteadlane ja [[polüglott]] [[Mahapandit Rahul Sankrityayan]], matemaatikud [[Vladimir Ivanovitš Smirnov]], [[Juri Linnik]] ja [[Aleksandr Danilovitš Aleksandrov|Aleksandr Aleksandrov]], füüsik [[Vladimir Fok]], astrofüüsik [[Viktor Hambardzumjan]], botaanikud [[Vladimir Komarov (botaanik)|Vladimir Komarov]] ja [[Vladimir Sukatšev]], ajaloolased [[Jevgeni Tarle]] ja [[Boriss Grekov]], filoloogid [[Lev Štšerba]], [[Vladimir Propp]] ja [[Viktor Žirmunski]], orientalistid [[Vassili Struve]], [[Jossif Orbeli]] ja [[Boriss Piotrovski]], sotsiaalpsühholoog [[Boriss Parõgin]].
Ülikooli lõpetanute seas on kaheksa [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaati: [[Ivan Pavlov]] (füsioloogia ja meditsiin, 1904), [[Ilja Metšnikov]] (füsioloogia ja meditsiin, 1908), [[Nikolai Semjonov]] (keemia, 1956), [[Lev Landau]] (füüsika, 1962), [[Aleksandr Prohhorov]] (füüsika, 1964), [[Wassili Leontief]] (majandus, 1973), [[Leonid Kantorovich]] (majandus, 1975) ja [[Jossif Brodski]] (kirjandus, 1987). Ükski neist ei töötanud auhinna saamise ajal selles ülikoolis ega olnud seal ka oma auhinnaväärset uurimistööd teinud.
1989. aastal avati
<gallery>
36. rida:
Spb 06-2012 University Embankment 06.jpg|Peahoone
</gallery>
== Eesti keel ja kultuur Peterburi Riiklikus Ülikoolis ==
Esimest korda oli Peterburi Riiklikus Ülikoolis võimalik eesti keelt õppida 2001. aastal, kui Tartu Ülikooli õppejõud viisid seal läbi eesti keele intensiivkursuse.
Alates 2002. aastast saab Peterburi Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kultuuri õppida eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) raames.<ref>[https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_08.pdf Hussar, Annika; Kattel, Tiina; Küün, Elvira. Eesti keele ja kultuuri õpe Vilniuse ülikoolis.] Oma Keel, 2/2014.</ref> Esimese eesti keele lektorina asus Peterburis tööle Maarja Hein. 20. veebruaril 2004. aastal avati ülikooli filoloogiateaduskonna ruumes eesti keele kabinet. Programmi koordineeris [[Eesti Instituut]], alates 2021. aastast haldab programmi [[Haridus- ja Noorteamet]].<ref>[https://www.harno.ee/eesti-keele-ja-kultuuri-akadeemiline-valisope#vlislikoolid-kus- Välisülikoolid, kus saab õppida eesti keelt. Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV).] Haridus- ja Noorteameti veebisait.</ref>
Peterburi Riiklik Ülikool ja [[Vilniuse Ülikool]] olid kaks esimest ülikooli, kus eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) raames hakati õpetama eesti keelt ja kultuuri. Järgnesid [[Riiklik Ida Keelte ja Kultuuride Instituut]] (INALCO) Pariisis ja 2005/2006. õppeaastast ka [[Göttingeni ülikool]] Saksamaal.<ref>[https://www.hm.ee/et/uudised/selgus-peterburi-riikliku-ulikooli-eesti-keele-lektor Selgus Peterburi Riikliku Ülikooli eesti keele lektor.] Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait, 21. juuni 2005.</ref>
=== Eesti keele ja kultuuri lektorid ===
* 2002–2005 [[Maarja Hein]]
* 2005– [[Karen Kuldnokk]]
* 2011– [[Maarja Hein]]
* alates 2018 [[Svetlana Kass]]
== Viited ==
|