Oskar Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
29. rida:
Oskar Lõvi kirjutab:
{{tsitaat2|Majandusminister arvas, et kui ma olin kord pidanud läbirääkimisi ja jõudnud venelastega kokkuleppele, siis võiksin ajada asja edasi ja organiseerida vastava piimaühingu. Seda ma ka tegin. Lõime
Asutamisaastaks [[1937]] ja Oskar Lõvist sai Eesti Piima direktor. Lõvi tunnistab, et äri läks kohe hästi käima, juba kolmandal aastal saadeti Venemaale iga päev rongitäis piima ja koort. Talupidajad olid innukad piima andma hea hinna pärast.
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|
Aastavahetusel oli ta ilma ametita, kuid töötas edasi põllumajanduses, pidades oma talu [[Keila]]s [[Tutermaa]]l, mis oli väiksuse tõttu jäänud puutumata [[nõukogude maareform|nõukogulikust maareformist]]. Kuid 1941. aastal kutsuti Oskar Lõvi Tallinna ja pandi Põllutöö Rahvakomissariaadi ''Selhoznabi'i'' juhatajaks. Saksa okupatsiooni tulles oli Lõvi jälle oma talus. Tema sihiks oli aidata taastada Eesti põllumajandust, mille venelased olid laastanud.
[[1942]]–[[1943]] juhatas Oskar Lõvi [[Maardu fosforiiditehas]]e ehitamist. Oma mälestustes on ta kirjutanud: {{tsitaat2|Aga seal tuli mu tööle ootamatu lõpp. Olin nimelt sekkunud juba Vene okupatsiooni ajal Eesti vastupanuliikumisse, olin võtnud osa ühe saksavastase lendlehe koostamisest ja levitamisest ning olin käinud salajastel nõupidamistel, mis polnud nähtavasti jäänud teadmata [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD|Gestapo]]le. Ühel päeval kutsuti mind [[Tõnismäe 16|Tõnismäele]] ja viidi ülekuulamisele. Siis toimetati läbiotsimine ja põhjalik uurimine.|}}
Kuid et läbiotsimisel midagi ei
Oskar Lõvi oli [[Üliõpilasselts Liivika]] Rootsi Koondise asutaja 1946. aastal. Hirm, et Rootsi võib eesti põgenikke Venemaale välja anda, viis perekonna 1950. aastal [[Kanada]]sse. [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis]] majandusministriks oli Oskar Lõvi ajavahemikus [[1956]]–[[1962]].
| |||