Aleksandr Suvorov: erinevus redaktsioonide vahel

Aleksandr Suvorov osales [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] [[Preisimaa kuningriik|Preisi kuningriigi]] vastu [[1756]]–[[1763]] tagalaametikohtadel: [[oberproviantmeister|oberproviantmeistrina]], kindral-audiitor-leitnandina ja premjäär- ehk vanemmajorina, kellena osales Liivimaal armeepolkude kolmandate pataljonide formeerimisel. [[1757]]. aasta lõpus ülendati Aleksandr Suvorov [[alampolkovnik]]uks ja määrati [[Memel]]i (Klaipeda) komandandiks, oma isa ''[[général en chef]]'' [[Vassili Suvorov]]i alluvuses, kes oli okupeeritud [[Ida-Preisimaa]] kindralkuberner. [[1759]]. aastal viidi A. Suvorov teenistust jätkama [[riviväeosa|riviväeossa]], kus ta oli diviisikorrapidaja (vanemadjutandiks) kindral [[Wilhelm von Fermor]]i juures. Järgmiseks ülendati A. Suvorov ober-kriegs-komissariks (varustus- ja palgaarvestusametikoht) ning kuna Wilhelm von Fermorist sai varsti Vene vägede ülemjuhataja, naasis A. Suvorov tema vanemadjutandiks. Augustis 1761. aastal nimetati ta polgukomandöriks (esimest korda varustajast vastutavaks lahinguohvitseriks) ja 26. augustil ([[7. september|7. septembril]]) [[1762]] sai ta [[polkovnik]]uks.

Tema võidudosalus sõjas [[Poola]]ga (vallutas [[1768]] [[Kraków]]i) sillutasid teed [[Poola esimene jagamine|Poola esimesele jagamisele]]. Poolas saavutatud võitude eest sai ta septembris 1768 [[brigadir (auaste)|brigadir]]iks.

Aastatel [[1768]]–[[1774]] sõdis ta [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]]. Seal saavutatud võitudetehtu eest sai ta 1. jaanuaril ([[12. jaanuar]]il) [[1770]] [[kindralmajor]]iks.

Aastatel [[1777]]–[[1783]] teenis ta [[Krimm]]is ja [[Kaukaasia]]s, 1786–[[1792]] sõdisosales järjekordsessõjategevuses [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]]. 22. septembril ([[3. oktoober|3. oktoobril]]) [[1786]] sai ta [[kindral en chef|kindral ''en chef'']]<nowiki>'iks</nowiki>. 11. detsember ([[22. detsember|22. detsembril]] [[1790]] vallutasvallutati tatema juhtimisel [[tormijooks]]uga [[Bessaraabia]]s asuva türklaste tugevaima [[Izmail]]i kindluse, midamis olion peetudka vallutamatuksainuke märkimisväärne võit tema sõjaväelase karjääri jooksul. Kindluse vallutamisel omas tähtsat rolli Zaporožje kasakavägi (nende viimastest osavõttudest Vene Impeeriumi teenistuses). Vallutamisele järgnesid tapatalgud, kus hukatihukkusid peaaegu kõik kindluseskindluslinnas olijad, kokku eri andmeil kuni 26 000 – 40 000 inimest{{lisa viide}}.

Itaalia sõjakäik lõppes "kuulsa "Šveitsi sõjaretkega" ja järgnenud Zürichi lahinguga, kus Suvorov kaotas suure osa Itaaliasse saadetud Vene armeearmeest (osalt hävis, osalt langes vangi, haavatud jäeti maha), mille järel keiser Paul ta ametist tagandas.

Suvorov oli neljas ja eelviimane Venemaa generalissimus (aastast [[1799]]) (esimene Šein, viies VenemaaStalin - kõik generalissimusauastmed on Stalinseotud-saadud ( 1 erandina) ülestõusude-mässude mahasurumise eest). Auastme sai ta Paul I -lt (Katariina II poeg) Poola ülestõusu mahasurumise eest.