Erinevus lehekülje "Tapa raudteejaam" redaktsioonide vahel

 
Seoses jaama vajaduste kasvuga alustati Tapa uue kivist [[jaamahoone]] esimese järgu ehitamist [[1910]]. aasta paiku.
1914. aastal valmisgivalmiski jaama Tallinna poolsesse otsa uus telliskivist hoonekorpus, mille tarvis senine raudteevaksali läänepoolne osa lammutati.
 
[[1928]]. aastal jõudis lõpule ka [[paekivi]]st ja punastest tellistest lõpliku kuju saanud jaamahoone teise järgu ehitus, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid.
Peasissepääsu rõhutab mõlemal pikiküljel kaarfrontooniga [[keskrisaliit]], mis on koos hoone nurkadega valmistatud jämedalt tahutud paekividest.
Punaseid puhta vuugiga laotud tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/raudtee Tapa raudteejaam] Tapa muuseum</ref>
Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid.
Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud (näiteks [[Moskva olümpiamängud]]e ajal 1980), mis on rikkunud hoone algset välimust.
 
Interjööri algsetest ehitusdetailidest on säilinud vähe. Näiteks võib tuua puhvetis puidust geomeetrilise ornamendiga kassettlage, helesiniste ruutudega väga kvaliteetselt laotud kiviparketti, ainust tahvelust ja glasuurpottidest ahjusid, mis on säilinud ootesaali tagumises osas.
 
Ehitis oli jaamahoonena kasutusel kuni [[2004]]. aastani. Sama aasta sügiseks oli hoone tegevusest alles jäänud vaid tagasihoidlik puhvet.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2265965/vaksalid-aja-hammasrataste-vahel Vaksalid aja hammasrataste vahel]; Virumaa Teataja, 16.10.2004</ref> Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana.
Hoone oli jaamahoonena kasutusel kuni [[2004]]. aastani. Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana. 2017 tunnistati AS [[Eesti Raudtee]]le kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga [[kultuurimälestis]]eks. Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.<ref>[https://kultuur.err.ee/603318/tapa-raudteejaama-peahoone-tunnistati-kultuurimalestiseks Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks] ERR, 21.06.2017</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/320062017007 Tapa raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine] Riigi Teataja</ref>
 
Hoone oli jaamahoonena kasutusel kuni [[20042017]]. aastani. Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana. 2017aastal tunnistati AS [[Eesti Raudtee]]le kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga [[kultuurimälestis]]eks (nr 30404). Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.<ref>[https://kultuur.err.ee/603318/tapa-raudteejaama-peahoone-tunnistati-kultuurimalestiseks Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks] ERR, 21.06.2017</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/320062017007 Tapa raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine] Riigi Teataja</ref>
 
Tapa jaamahoone on [[I maailmasõda|I maailmasõja]] eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring, Lk. 23-24]</ref>
 
Jaamahoone on kavas 2022. aastaks ehitise omaniku Eesti Raudtee poolt suures osas renoveerida.<ref>[http://www.kuulutaja.ee/tapa-vaksalihoone-saab-uue-ilme-juba-tuleval-aastal/ TAPA VAKSALIHOONE SAAB UUE ILME JUBA TULEVAL AASTAL]; Kuulutaja, 23.04.2021</ref>
 
==Pilte==
587

muudatust