Redaktsioon: 16. oktoober 2021, kell 19:56 redigeeri Andreas Tamm (arutelu \| kaastöö) 1640 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. oktoober 2021, kell 20:15 redigeeri eemalda Andreas Tamm (arutelu \| kaastöö) 1640 muudatust →‎Jaamahoone Uuem muudatus →
56. rida: Seoses jaama vajaduste kasvuga alustati Tapa uue kivist [[jaamahoone]] esimese järgu ehitamist [[1910]]. aasta paiku. 1914. aastal ~~valmisgi~~valmiski jaama Tallinna poolsesse otsa uus telliskivist hoonekorpus, mille tarvis senine raudteevaksali läänepoolne osa lammutati. [[1928]]. aastal jõudis lõpule ka [[paekivi]]st ja punastest tellistest lõpliku kuju saanud jaamahoone teise järgu ehitus, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutab mõlemal pikiküljel kaarfrontooniga [[keskrisaliit]], mis on koos hoone nurkadega valmistatud jämedalt tahutud paekividest. Punaseid puhta vuugiga laotud tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/raudtee Tapa raudteejaam] Tapa muuseum</ref> Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud (näiteks [[Moskva olümpiamängud]]e ajal 1980), mis on rikkunud hoone algset välimust. Interjööri algsetest ehitusdetailidest on säilinud vähe. Näiteks võib tuua puhvetis puidust geomeetrilise ornamendiga kassettlage, helesiniste ruutudega väga kvaliteetselt laotud kiviparketti, ~~ainust~~ tahvelust ja glasuurpottidest ahjusid, mis on säilinud ootesaali tagumises osas. ~~Hoone~~Ehitis oli jaamahoonena kasutusel kuni [[2004]]. aastani. Sama aasta sügiseks oli hoone tegevusest alles jäänud vaid tagasihoidlik puhvet.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2265965/vaksalid-aja-hammasrataste-vahel Vaksalid aja hammasrataste vahel]; Virumaa Teataja, 16.10.2004</ref> Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana. [[2017]]. aastal tunnistati AS [[Eesti Raudtee]]le kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga [[kultuurimälestis]]eks (nr 30404). Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.<ref>[https://kultuur.err.ee/603318/tapa-raudteejaama-peahoone-tunnistati-kultuurimalestiseks Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks] ERR, 21.06.2017</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/320062017007 Tapa raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine] Riigi Teataja</ref> Tapa jaamahoone on [[I maailmasõda\|I maailmasõja]] eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring, Lk. 23-24]</ref> Jaamahoone on kavas 2022. aastaks ehitise omaniku Eesti Raudtee poolt suures osas renoveerida.<ref>[http://www.kuulutaja.ee/tapa-vaksalihoone-saab-uue-ilme-juba-tuleval-aastal/ TAPA VAKSALIHOONE SAAB UUE ILME JUBA TULEVAL AASTAL]; Kuulutaja, 23.04.2021</ref> ==Pilte==

Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel