Salumetsad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Surra (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Märgis: Tühistatud
Resümee puudub
Märgised: Tühistatud Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
1. rida:
[[Pilt:Sügis salumetsas Puhtulaiul.jpg|pisi|Sügisene salumets [[Puhtu]]laiul.]]
[[Pilt:Salumets Kübassaare MKAl.jpg|pisi|Salumets [[Kübassaare maastikukaitseala]]l.]]
'''Salumets''' onLUUA RÄIGE KÕVA VEND HAYYAH MHM TÜÜR SITAKS HOT AGA JAAA TÜÜR ON LÕVI POOLT VÕETUD JAA KÄIVAD KOOS ANNELINNAS JALUTAMAS AHHHH NII HEA [[metsatüüp]], mis kuulub [[arumets]]a [[metsatüübiklass]]i. Domineerivaks puuliigiks salumetsas on [[hall lepp]], korralikult majandatud salumetsas aga [[harilik kuusk]] või [[arukask]]. Salumetsale on eriti vanemas eas iseloomulik puuliikide mitmekesisus, seejuures laialehiste puuliikide - [[harilik tamm]], [[harilik pärn]], [[harilik vaher]], [[harilik saar]], [[harilik jalakas]] esinemine kõrvalliikidena, aga vahel ka peapuuliigina. Samas Eesti salumetsade enamiku moodustavad hüljatud ja metsistunud endised põllumaad, kus kasvab peamiselt pioneerliik [[hall lepp]]. Liigirikkas põõsarindes kasvavad [[kuslapuu]], [[sarapuu]], [[toomingas]], [[näsiniin]] ja muud.
 
Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja. Salumetsade tüübirühma kuuluvad E. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide süsteemi järgi naadi ja sõnajala kasvukohatüüp, ning J. Paali taimkattetüüpide järgi naadi, sinilille ja kuukressi kasvukohatüüp. Eesti metsadest moodustavad salumetsad [[statistilise metsainventuur | statistiline metsainventuuri]] andmetel J. Paali järgi u 21% ja E. Lõhmuse järgi üle 10 protsendi.<ref name= "Mets 2014">[http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/aastaraamat_mets_2014.pdf Aastaraamat „Mets 2014”, Keskkonnaagentuur, 2016. Lk 8]</ref>. Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena.