Salumetsad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub Märgis: Tühistatud |
Resümee puudub Märgised: Tühistatud Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
1. rida:
[[Pilt:Sügis salumetsas Puhtulaiul.jpg|pisi|Sügisene salumets [[Puhtu]]laiul.]]
[[Pilt:Salumets Kübassaare MKAl.jpg|pisi|Salumets [[Kübassaare maastikukaitseala]]l.]]
'''Salumets'''
Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja. Salumetsade tüübirühma kuuluvad E. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide süsteemi järgi naadi ja sõnajala kasvukohatüüp, ning J. Paali taimkattetüüpide järgi naadi, sinilille ja kuukressi kasvukohatüüp. Eesti metsadest moodustavad salumetsad [[statistilise metsainventuur | statistiline metsainventuuri]] andmetel J. Paali järgi u 21% ja E. Lõhmuse järgi üle 10 protsendi.<ref name= "Mets 2014">[http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/aastaraamat_mets_2014.pdf Aastaraamat „Mets 2014”, Keskkonnaagentuur, 2016. Lk 8]</ref>. Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena.
|