Redaktsioon: 14. detsember 2020, kell 21:22 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 125 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. oktoober 2021, kell 09:21 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Tsitadell''' on ~~Tallinna reidile~~ 1726. aastal [[Venemaa Keisririik\|Vene]] võimude poolt Tallinna reidile merre rajama hakatud ettenihutatud ~~kindlustis~~[[fort]], mille eesmärk oli eelkõige [[Tallinna sõjasadam]]a kaitsmine. ~~Sarnast~~lähikonda ~~ehitist~~maabuda ~~olid~~võivate ~~plaaninud~~dessantide ~~juba [[Rootsi]] võimud 17~~eest. sajandi I kolmandikul, kuid suure maksumuse tõttu neid plaane ei teostatud ja [[Rootsi aeg\|Rootsi aja]] lõpu kindlustustööde aegu keskenduti peamiselt Tallinna linna ümbritseva [[Tallinna muldkindlusvöönd]]i väljaehitamisele. Sarnast ehitist olid plaaninud juba [[Rootsi]] võimud 17. sajandi I kolmandikul, kuid suure maksumuse tõttu neid plaane ei teostatud ja [[Rootsi aeg\|Rootsi aja]] lõpu kindlustustööde aegu keskenduti peamiselt Tallinna linna ümbritseva [[Tallinna muldkindlusvöönd]]i väljaehitamisele. Tsitadelli rajamise põhjustas [[Venemaa keiser]] [[Peeter I]] surmale 8. veebruaril 1725 järgnenud ootus, et Venemaa sõjaline võimsus Läänemerel ei suurene enam oluliselt. Seepärast tõid [[Suurbritannia]] ja [[Taani]] 1726. aasta suvel Soome lahele oma laevastikuüksuse. Venemaa vastas sellele jõunäitamisele Tallinna ümbrusesse vanade ettenihutatud rannakindlustiste ([[Kalaranna fort\|Läänepatarei]], [[Idapatarei]]) korrastamise ja suurendamisega ning uute ehitamisega ([[Väike-Paljassaare]] [[Väike-Paljassaare tähtfort\|tähtfort]] ja [[Miiduranna tähtfort]] ning [[Naissaare fort\|Naissaare bastionaalfort]]).▼ ▲Tsitadelli fordi rajamise põhjustas [[Venemaa keiser]] [[Peeter I]] surmale 8. veebruaril 1725 järgnenud ootus, et Venemaa sõjaline võimsus Läänemerel ei suurene enam oluliselt. Seepärast tõid [[Suurbritannia]] ja [[Taani]] 1726. aasta suvel Soome lahele oma laevastikuüksuse. Venemaa vastas sellele jõunäitamisele Tallinna ümbrusesse vanade ettenihutatud ~~rannakindlustiste~~rannikukindlustiste ([[Kalaranna fort\|Läänepatarei fort]], [[Idapatarei fort]]) korrastamise ja suurendamisega ning uute ehitamisega ([[Väike-Paljassaare]] [[Väike-Paljassaare tähtfort\|tähtfort]] ja [[Miiduranna tähtfort]] ning [[Naissaare fort\|Naissaare bastionaalfort]]). Tänapäeval paiknevad ehitise jäänused ligikaudu 3500 m² suurusel alal vee all. Mere poolt piirab ehitusjäänuseid kolm palkidest kärgkasti, mis on paekividega täidetud.▼ Tsitadell on alates 23. märtsist 1999 Eesti Vabariigi [[kultuurimälestis]] nr 22268.<ref>{{kultuurimälestis\|ID=22268}}</ref>▼ ▲Tänapäeval paiknevad ~~ehitise~~fordi jäänused ligikaudu 3500 m² suurusel alal vee all. Mere ~~poolt~~pool ~~piirab~~liitub ~~ehitusjäänuseid~~fordiga kolm palkidest kärgkasti, mis on paekividega täidetud. ▲~~Tsitadell~~Tsitadelli fort on alates 23. märtsist 1999 Eesti Vabariigi [[kultuurimälestis]] nr 22268.<ref>{{kultuurimälestis\|ID=22268}}</ref> ==Viited== 10. rida ⟶ 13. rida: ==Kirjandus== [[Heino Gustavson]]. "Tallinna rannakaitse kuni 1864. aastani". // ENSV TA Toimetised, Ühiskonnateadused 37/ 2. Tallinn 1988. Lk 152–160 Heino Gustavson. "Tallinna vanemad merekindlused". [[Olion]]. Tallinn 1994. 104 lk [[Vello Mäss]]:. [http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1999/03/merekindlus.html "Merekindlus ~~("Tsitadell")~~ Tallinna lahe põhjas"]. [[Horisont (ajakiri)\|Horisont]], 3/~~1998~~1999. Lk 16–19▼ [[Isabella Glušauskaite]]. "Merre ehitatud suurtükipatareidel allveerobotiga". [[Meremees (ajakiri)\|Meremees]], 3–4/1998. Lk 24–25 ==Välislingid== {{kultuurimälestis\|ID=22268}} ▲[[Vello Mäss]]: [http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1999/03/merekindlus.html Merekindlus ("Tsitadell") Tallinna lahe põhjas] [[Horisont (ajakiri)\|Horisont]], 3/1998 {{koord\|NS=59.4550056\|EW=24.793594\|tüüp=maamärk\|kaart=}}

Tsitadell (Tallinna merekindlustis): erinevus redaktsioonide vahel