Veega: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: süntaksiparandus |
Täiendused |
||
1. rida:
[[Pilt:Vega in lyra.svg|pisi|Veega asukoht Lüüra tähtkujus]]
'''Veega''' (tähistatud ka kui '''Alpha Lyrae''') on [[Lüüra (tähtkuju)|Lüüra]] tähtkuju heledaim [[Täht (astronoomia)|täht]], mis on tähistaevas heleduselt viies ning [[põhjataevas]] [[Arcturus]]e järel heleduselt teine.<ref name="Lyra" /> Veega asub [[Päike]]sest 25 [[valgusaasta]] kaugusel ning koos Arcturuse ja [[Siirius]]ega on need Päikese naabruskonna ühed heledaimad tähed.<ref name="Famous" /> Veega on Eestis loojumatu.
==Etümoloogia==
Veega on üks esimesi tähti, mida on pildistatud ja uuritud selle spektrit ning see on esimene täht, mille kaugus on kindlaks tehtud.<ref name="Vana" />▼
Lüüra tähtkuju kujutati [[Vana-Egiptus]]es [[greif]]ina ning muistses [[India]]s kotkana. Tähe nimi Vega pärineb araabiakeelse sõna wāqi [[transliteratsioon]]ist fraasis an-nasr al-wāqi, mis tähendab greifi(kotka) "langemist" või "maandumist".<ref>Glassé, Cyril (2008). The new encyclopedia of Islam. Reference, Information and Interdisciplinary Subjects Series (3rd ed.). Rowman & Littlefield. p. 75.</ref> Araabiakeelne nimetus jõudis [[Euroopa]] kultuuriruumi astronoomiliste tabelite kasutusele võtuga [[13. sajand]]il [[Alfonso X]] käsul.
==Vaatluste ajalugu==
Astronoomid on Veegat põhjalikult uurinud, mistõttu on teda nimetatud "tähtsamaks täheks taevas pärast Päikest".
▲Veega on üks esimesi tähti, mida on pildistatud ja uuritud selle spektrit ning see on esimene täht, mille kaugus on kindlaks tehtud.<ref name="Vana" />
[[Harvardi ülikool]]i [[observatoorium]]is pildistati Veegat esimese tähena väljaspool [[Päikesesüsteem]]i [[dagerrotüüpia]] meetodiga 7. juulil 1850. aastal. [[Henry Draper]] tegi esimese foto Veega [[elektromagnetlainete spekter|spektrist]] augustis 1872 ning oli esimene, kes näitas tähe spektrijoonte neeldumist. Sarnased jooned olid Päikese spektris juba tuvastatud.<ref>Barker G. F. On the Henry Draper Memorial Photographs of Stellar Spectra (англ.) // Proceedings of the American Philosophical Society — Philadelphia: American Philosophical Society, 1887. — Vol. 24, Iss. 125</ref>
Kaugust tähest saab määrata, mõõtes Maa tiirlemisperioodil ümber Päikese tähe [[parallaks]]i taustatähtede suhtes. Esimene [[astronoom]], kes mõõtis Veega parallaksi, oli [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]]. 1837. aastal mõõtis ta [[Tartu Tähetorn]]i 9-tollise läbimõõduga [[Fraunhoferi refraktor]]iga parallaksi suuruseks 0,125 [[kaaresekund]]it, mis väga lähedane praegu aktsepteeritud suurusele 0,129.<ref>Fernie J. D. The Historical Search for Stellar Parallax // J. Roy. Astron. Soc. Can. — RASC, 1975. — Vol. 69.</ref>
Maalt vaadatuna mõõdetakse tähe [[heledus]]t standardiseeritud logaritmilise skaala abil. Fotomeetrilise heledusskaala standardiseerimisel valisid astronoomid algselt lähtepuktiks Veega, mis esindas nullväärtust kõigil lainepikkustel. Praegu on kasutusel teine meetod, kuna Veega pole alati kalibreerimiseks saadaval ja selle heledus on erinev.<ref>Cochran A. L. Spectrophotometry with a self-scanned silicon photodiode array. II - Secondary standard stars (англ.) // The Astrophysical Journal: Supplement Series — 1981. — Vol. 45.</ref>
==Tähe iseloomustus==
Veega kuulub spektraalsesse klassi A0V, olles sinaka varjundiga valge [[Peajada]] täht. Tema energiaallikas on [[termotuumareaktsioon]]. Kuna massiivsemad tähed kasutavad termotuumasünteesil kütust kiiremini kui väiksemad, on Veega eluiga ligikaudu miljard aastat, mis on kümnendik Päikese omast. Tähe praegune vanus on umbes 455 miljonit aastat ehk umbes pool tema eeldatavast elueast. Pärast Peajadast lahkumist saab Veegast M-klassi punane hiiglane, mis kaotab suure osa oma massist, muutudes lõpuks [[valge kääbus]]eks. Praegu on Veegal 2,2 korda suurem mass kui Päikesel ning [[bolomeeter|bolomeetriline heledus]] on umbes 40 korda suurem. [[Supernoova]]t Veegast ei saa, selleks on vajalik 5 Päikese massi.<ref>Yoon, Jinmi; et al. (January 2010). "A New View of Vega's Composition, Mass, and Age". The Astrophysical Journal. 708</ref>
[[Interferomeetria|Interferomeetiga]] on määratud Veega raadiuseks 2,73 Päikese raadiust. Temperatuur ekvaatoril on 7500–8000 kraadi [[Kelvini skaala]] järgi. Veega pöörleb väga kiiresti, ekvaatoril ületab pöörlemiskiirus tõenäoliselt 230 km/s (Päikesel 2 km/s). Mõõtmised on näidanud, et Veega liigub kiirusega 13,9 km/s Päikesesüsteemi poole.
==Muud==
Veegast sai esimene täht, kelle nimi anti sõidukile. 1954. aastal alustati prantsuse sõiduauto Facel Vega tootmist ning 1971. aastal tõi [[General Motors]] turule Chevrolet Vega. Veel kannavad Veega nime näiteks [[Arianespace]] [[kanderakett]] ja lennuk Lockheed Vega.
Veegat on mainitud ka ulmekirjanduses. [[Ivan Jefremov]]i [[ulmeromaan]]is "[[Andromeeda udukogu (romaan)|Andromeeda udukogu]]" saadetakse Veega juurde tähelaeval [[ekspeditsioon]], kes leiab eest 4 eluta planeeti.
==Viited==
9. rida ⟶ 30. rida:
<ref name="Famous">{{netiviide |pealkiri=What are the most famous stars? |väljaanne=Universe Today |url=https://www.universetoday.com/45775/famous-stars/ |vaadatud=21. juuni 2018}}</ref>
<ref name="Vana">{{netiviide |pealkiri=Kui vana on Vega? |väljaanne=Novaator |url=http://novaator.ee/ET/kosmos/kui_vana_on_vega/ |vaadatud=21. juuni 2018}}</ref>
}}
| |||