Genfi protokoll: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda |
Resümee puudub |
||
19. rida:
| depositaar = [[Prantsusmaa]]<ref name=dep />
}}
'''Lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokoll''' ehk '''Genfi protokoll''' on [[rahvusvaheline leping]], millega keelustatakse [[Keemiarelv|keemiliste]] ja [[Bioloogiline relv|bioloogiliste]] relvade kasutamine rahvusvahelistes [[Sõda|relvastatud konfliktides]].
Genfi protokoll on täienduseks [[1899]]. ja [[1907]]. aasta [[Haagi konventsioon]]idele.
Leping allkirjastati [[Genf]]is [[17. juuni]]l [[1925]] ja seda tegid 38 riiki, nende seas kõik Baltimaad ja Põhjamaad.
Leping jõustus [[8. veebruar]]il [[1928]]. Selleks ajaks oli lepingu ratifitseerinud kolm riiki: [[Prantsusmaa]] [[10. mai]]l [[1926]], [[Libeeria]] 17. juunil [[1927]] ja [[Venetsueela]] 8. veebruaril 1928.
Eesti oli Genfi protokolli üks esialgsetest allkirjastajatest 17. juunil 1925. Ent Eesti ratifitseeris protokolli alles [[28. august]]il [[1931]]<ref>[http://disarmament.un.org/treaties/a/1925/estonia/rat/paris Estonia: Ratification of 1925 Geneva Protocol]</ref>. Sedagi tegi ta reservatsiooniga: Eesti pidas lepingut kehtivaks ainult nende riikide suhtes, kes on samuti Genfi protokolli ratifitseerinud või vähemalt alla kirjutanud. Võrdluseks: [[Soome]] ratifitseeris Genfi protokolli [[26. juuni]]l [[1929]], [[Läti]] [[3. juuni]]l 1931 ja [[Leedu]] [[15. juuni]]l [[1933]], kõik ilma reservatsioonideta. [[Nõukogude Liit]] ratifitseeris Genfi protokolli viienda riigina maailmas [[5. aprill]]il 1928, ent samasuguse erandiga kui Eesti.
Eesti loobus reservatsioonist [[1999]], lubades seega mitte kellegi vastu keemilisi ega bioloogilisi relvi kasutada. Nõukogude Liidu õigusjärglane [[Venemaa]] võttis samasuguse otsuse vastu [[2001]].
==Vaata ka==
| |||