SOSUS: erinevus redaktsioonide vahel

SOSUS sai alguse 1949. aastal, kui USA merevägi pöördus [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Riikliku Teaduste Akadeemia]] all oleva 1946. aastal moodustatud akadeemilise nõuanderühma Allveeasõja Komitee poole, et nad uuriksid allveelaevade vastast sõjapidamist.<ref>{{Cite web|url=http://dlaweb.whoi.edu/fa/iselin.html|title=The Papers of Colubus O'Donnell Iselin|publisher=Woods Hole Oceanographic Institution|datekuupäev=Aprilaprill 2001|access-datevaadatud=11 February 2020}}</ref> Seetõttu moodustas merevägi [[Pennsylvania Ülikool|Pennsylvania Ülikooli]] dr. GP Hartwelli järgi nimetatud ''projekt Hartwelli'' nimelise uurimisrühma, kes oli [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] (MIT) juhtimisel Allveesõja Komitee aseesimees<ref group="note">An alternative story is that it was named for a local bar popular with MIT faculty.</ref> . Hartwelli ekspertide kogu soovitas kulutada aastas US$10,000,000 (mis 2019. aasta võrdluses oleks $107,450,000), et arendada välja süsteemid Nõukogude allveelaevade vastu võitlemiseks. Süsteem nägi peamiselt ette suurt diiselallveelaevade laevastiku ehitamist.<ref name="ICAA">{{Cite web|url=http://www.iusscaa.org/history.htm|title=Integrated Undersea Surveillance System (IUSS) History 1950 - 2010|publisher=IUSS/CAESAR Alumni Association|access-datevaadatud=11 Februaryveebruar 2020}}</ref><ref>{{Cite book|last=Goldstein|first=Jack S|datekuupäev=1992|title=A Different Sort of Time: The Life of Jerrold R. Zacharias|publisher=MIT Press|location=Cambridge, Mass|isbn=026207138X|page=[https://archive.org/details/differentsortoft0000gold/page/338 338]|language=en|url=https://archive.org/details/differentsortoft0000gold/page/338|lccn=91037934|oclc=1015073870}}</ref>

Uurimisrühm soovitas ka arendada süsteemi, et seirata madalsageduslikke helisid [[SOFAR kanal|SOFAR kanalis,]] kasutades mitut [[Hüdrofon|hüdrofoniga]] varustatud seirekohta ja töötlusasutust, mis oleks võimeline arvutama allveelaevade asukohti sadade miilide kauguses.<ref name="ICAA">{{Cite web|url=http://www.iusscaa.org/history.htm|title=Integrated Undersea Surveillance System (IUSS) History 1950 - 2010|publisher=IUSS/CAESAR Alumni Association|access-datevaadatud=11 Februaryveebruar 2020}}</ref><ref group="note">The cited Project HARTWELL report first links arrays with fleet type submarines towing such an array in the GIUK then refers to potential exploitation of the deep sound channel low frequency sounds.</ref>

Hartwelli uurimisrühma soovitusel sõlmis [[Mereväeuuringute büroo|Mereväe Uuringute Büroo]] (ONR) lepingud [[Ameerika telefoni- ja telegraafifirma|Ameerika Telefoni- ja Telegraafiettevõtte]] (AT&T) [[Kellalaborid|Bell Laboratories'iga]] uurimistöö ja [[Western Electric|Western Electricuga]] elementide tootmiseks, et arendada suurtel vahemaadel toimiv passiivne seiresüsteemi, mis põhineb ookeani põhjas paiknevate hüdrofonide ridadel. Süsteem kasutas tehnikat nimetusega Low Frequency Analyzer and Recorder (madalate sageduste salvesti ja analüsaator), mida tähistatakse akronüümiga LOFAR, mis põhines madala sagedusega veealuste helide analüüsiks modifitseeritud AT&T algselt kõneanalüüsiks loodud helide spektrograafile. See uurimis- ja arendustöö nimetati ''Project Jezebel-iks''.<ref name="ICAA">{{Cite web|url=http://www.iusscaa.org/history.htm|title=Integrated Undersea Surveillance System (IUSS) History 1950 - 2010|publisher=IUSS/CAESAR Alumni Association|access-datevaadatud=11 Februaryveebruar 2020}}</ref><ref name="CUS">{{Cite web|url=https://www.public.navy.mil/subfor/cus/Pages/sosus_origins.aspx|title=Origins of SOSUS|publisher=Commander, Undersea Surveillance|access-datevaadatud=22 Maymai 2020}}</ref>

Jezebeli ja LOFARi hakati allveelaevade [[Lokaliseerimine (akustika)|lokaliseerimiseks]] kasutama ka passiivse omnidirektsionaalse AN/SSQ-28 Jezebel-LOFAR [[sonopoi]] juures, mis võeti kasutusele 1956. aastal allveelaevade vastaste õhusõidukite juures. See sonopoi andis lennukitele sama LOFAR madala sageduste analüüsi võimekusele nagu SOSUS. Belli telefonilaborite ajaviite korrelatsiooni kasutati sihtmärgi asukoha kindlakstegemiseks kahe või enama sonopoi tehnikas nimega COrrelation Detection And Ranging (CODAR). Antud sonopoid kasutati koos väikese lõhkelaenguga varustatud sonopoidega hiljem aktiivrežiimis sihtmärkide kajade tuvastamiseks. Aktiivrežiimi nimetasid tehnika arendanud insenerid burleskitantsija järgi "Julie"-ks, kuna tema "esitus võis passiivsed poi(si)d aktiivseks muuta".<ref name="Holler">{{Cite journal|last=Holler|first=Roger A.|url=https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a597432.pdf|title=The Evolution Of The Sonobuoy From World War II To The Cold War|journal=U.S. Navy Journal of Underwater Acoustics|pages=332–333|datekuupäev=November 5, 2013|access-datevaadatud=14 Marchmärts 2020}}</ref>

[[Columbia ülikool|Columbia ülikooli]] Hudsoni laboratooriumis tehtavad seotud teadusuuringuid nimetati ''Project Michaeliks''. [[Woods Hole'i okeanograafiainstitutsioon|Woods Hole'i okeanograafiainstitutsioonile]] ja [[Scripsi okeanograafia institutsioon|Scripps'i okeanograafiainstitutsioonile]] tehti ''projekti Michael'' raames ka ülesandeks arendada arusaamist heli kauglevist.<ref name="ICAA">{{Cite web|url=http://www.iusscaa.org/history.htm|title=Integrated Undersea Surveillance System (IUSS) History 1950 - 2010|publisher=IUSS/CAESAR Alumni Association|access-datevaadatud=11 Februaryveebruar 2020}}</ref> Vajaduse tõttu mõista akustilist keskkonda paremini viidi nii mereväe- kui ka mereväe okeanograafia institutsioonide rahastamise abil läbi palju okeanograafilisi uuringuid. Suure mahuline, pikaajaline, üle 25 aasta kestnud uurimisprogramm, Long Range Acoustic Propagation Program (LRAPP, akustilise kauglevi programm), tegi kauglevi mõistmises märkimisväärseid edusamme ja mõjutas SOSUSe arendamise raames tehtud otsuseid märkimisväärselt ja mõjutas SOSUSe laienemist Atlandi ookeani idaossa.<ref>{{Cite journal|last=Solomon|first=Louis P.|url=https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a568751.pdf|title=Memoir of the Long Range Acoustic Propagation Program|journal=U.S. Navy Journal of Underwater Acoustics|volume=61|issue=2|pages=176–205|datekuupäev=April 2011|access-datevaadatud=20 September 2020}}</ref><ref group="note">The sometimes mentioned ''Sea Spider'' "system" was simply a complex and unsuccessful experiment with a very large suspended array in the Pacific. It was part of LRAPP as noted on page 181 of the reference. The experiment was part of the [https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/b020846.pdf Pacific Acoustic Research Kaneohe — Alaska (PARKA) II] experiment in 1969. Parts of Sea Spider ended up off Bermuda, designated ''Testbed'' for more experiments. That array was installed by unusual cable and installation vessel [[USS Naubuc (AN-84)|''Naubuc'']] but also failed (See ''Naubuc'').</ref>

Kasutatud tehnoloogia pärines suures osas müügil olevatest telefonisüsteemidest ja nafta otsingute seadmetest. AT&T oli võimeline kaableid paigaldama nagu ka teised ettevõtted kes olid aastakümneid välja töötanud süsteeme [[Allveelaeva sidekaabel|merealust telekommunikatsioonikaabelsüsteemide]] paigaldamiseks. SOSUSe puhul oli keerukas keskkonna eripärade mõistmine, misjärel rakendati suures osas olemasolevat tehnoloogiat ja seadmeid probleemi lahendamiseks.<ref name="Weir">{{Cite journal|last=Weir|first=Gary E.|url=http://www.ijnhonline.org/wp-content/uploads/2012/01/article_weir_aug06.pdf|title=he American Sound Surveillance System: Using the Ocean to Hunt Soviet Submarines, 1950-1961|journal=International Journal of Naval History|volume=5|issue=2|datekuupäev=Augustaugust 2006|access-datevaadatud=11 Februaryveebruar 2020}}</ref>

Paberile prinditavad LOFARgrammid kujutasid graafiliselt akustilise signaali sagedusjaotuse muutusi ajas. LOFARgramme tõlgendamisega tegelesid allveelaevade signatuuride tuvastamiseks koolitatud spetsialistid.<ref name="Weir">{{Cite journal|last=Weir|first=Gary E.|url=http://www.ijnhonline.org/wp-content/uploads/2012/01/article_weir_aug06.pdf|title=he American Sound Surveillance System: Using the Ocean to Hunt Soviet Submarines, 1950-1961|journal=International Journal of Naval History|volume=5|issue=2|datekuupäev=Augustaugust 2006|access-datevaadatud=11 Februaryveebruar 2020}}</ref> Kahe või enama hüdrofonide rea sihtmärgi tuvastamise hinnati [[Triangulatsioon|triangulatsiooni]] abil sihtmärgi asukohta. Süsteem oli võimeline allveelaevu avastama ja ligikaudselt [[Lokaliseerimine (akustika)|lokaliseerimisema]] ja seejärel teavitama allveelaevade vastast sõda pidavaid üksusi täpsemaks otsimiseks.<ref>Di Mento, John Mark (December 2006). "The Ocean Environment and the Third Dimension of Naval Warfare" (PDF). Beyond the Water's Edge: United States National Security & the Ocean Environment (Ph.D. thesis). Medford, M A: Fletcher School of Law and Diplomacy, Tufts University. pp. 73–74.</ref> Esimesed Atlandi ookeani monitoorivad jaamad paiknesid [[Nova Scotia|Nova Scotiast]] kuni Barbadoseni, moodustades poolringi, mis oli suunatud Lääne-Atlandi ookeani ja oli geograafiliselt suure eraldatusega korrelatsioonianalüüside ja triangulatsiooni.

''Jezebeli'' ja ''Michaeli'' raames tehtud projekt Hartwelli teadus- ja rakendusuuringud realiseerusid laiade alade heliseiresüsteemiks vastavalt [[Frederick Vinton Hunt|Frederick V. Hunti]] visioonile ja sai nime akronüümiga SOSUS. Nimi ja akronüüm olid mõlemad salastatud. Projekti käigus esines mittetahtlikke paljastusi. Mereväeuuringute büroo laevastikuanalüüsi ja tugiteenuste osakonna (Office of Naval Research, Fleet Analysis and Support Division) töövõtja avaldas salastamata aruande kus mainiti "SOSUS"st, seoses akronüümiga "SOSS", ("Sound Search Station") ja võimet visualiseerida sonopoide andmeid kõrvuti õhusõidukil või SOSS-i ekraanil kontaktide liigitamiseks sõbralikeks või vaenlasteks.<ref>Rau, J. G. (August 1974). Measures of Effectiveness Handbook (PDF) (Report). Irvine, California: Ultrasystems, Inc. pp. B-54–B55. Retrieved 29 August 2020.</ref> Salastamata nime ''Project Caesar'' kasutati SOSUSe nimetamiseks tema arendamisel ja ehitamisel.<ref name="ICAA">{{Cite web|url=http://www.iusscaa.org/history.htm|title=Integrated Undersea Surveillance System (IUSS) History 1950 - 2010|publisher=IUSS/CAESAR Alumni Association|access-datevaadatud=11 Februaryveebruar 2020}}</ref>

Aastal 1988 arreteeriti [[Saint John's (Kanada)|St. John'sis (Kanadas)]] ungari-kanada päritolu Stephen Joseph Ratkai, keda süüdistati [[KGB|Nõukogude luure]] heaks [[Argentia mereväe jaam|Argentia mereväe jaamas]] asuva SOSUSe kohta teabe kogumises. [[John Anthony Walker]], USA mereväe [[ülemveebel]] kes oli side spetsialist, lekitas külma sõja ajal Nõukogude Liidule SOSUSe võimekuse kohta infot, mis otseselt ohustas süsteemi tõhusust.<ref>{{Cite news|last=Keller|first=Bill|url=https://www.nytimes.com/1985/06/06/us/spy-case-is-called-threat-to-finding-soviet-submarines.html|title=Spy Case is Called Threat to Finding Soviet Submarines|work=The New York Times|datekuupäev=1985|access-datevaadatud=11 Februaryveebruar 2020|language=en}}</ref>

Kaablitehnoloogia ja signaalitöötluse areng võimaldasid 1998. aastaks paljud kaldajaamad sulgeda ja asendada väheste kesksete töötlemisrajatisega. Nõukogude liidu võimekuste kokku kukkumise tõttu oli [[Külm sõda|külma sõja]] lõpuks 1990. aastatel meredel vaid mõned vaenulikud tuumaallveelaevad ja seetõttu kadus vajadust säilitada IUSS/SOSUS täisvõimekus. USA merevägi keskendus ka uue fikseeritud süsteemi - fikseeritud hajutatud süsteemi ja paindlikule vastavalt käesolevale olukorrale paigaldatavatele süsteemidele, nagu näiteks veetav seireridasonarite süsteem (Surveillance Towed Array Sensor System - SURTASS) ja täiustatud paigaldatav süsteem (Advanced Deployable System).<ref name="ICAA">{{Cite web|url=http://www.iusscaa.org/history.htm|title=Integrated Undersea Surveillance System (IUSS) History 1950 - 2010|publisher=IUSS/CAESAR Alumni Association|access-datevaadatud=11 Februaryveebruar 2020}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[http://www.iusscaa.org/history.htm "Integrated Undersea Surveillance System (IUSS) History 1950 - 2010"]. IUSS/CAESAR Alumni Association<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 February</span> 2020</span>.</cite></ref> Ametlik avalikustamine toimus 1991. aastal, kuids selleks ajaks olid IUSS ja SOSUS juba ammu nö "avalik saladus".