Sipe kool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
1903. aastal nimetati Sipe vallakool '''Vana-Kuuste 2-klassiliseks ministeeriumikooliks'''. Kuna riigikoolide eest hoolitseti rohkem, olid ka Sipel loodud õppetööks head tingimused. Kool sai üsna suure raamatukogu, oli rikkalikult pildimaterjali, mineraalide ja taimede kogud ning isegi „udupildiaparaat“, millega korraldati kahe nädala tagant pildivaatamisseansse. 1905. aastal töötas Vana-Kuuste ministeeriumikoolis teiste seas ka tulevane kirjanik [[Henrik Visnapuu]]. 1909. aastal lõpetas Vana-Kuuste ministeeriumikooli [[Julius Kuperjanov]] ja 1914. aastal [[Richard Viiard]].<ref name=":0" />
1920. aastatel sai Vana-Kuuste koolist taas '''Sipe 6-klassiline algkool'''. Õpilaste arv oli sel ajal 120–140 piires. Aastail 1912–1944 töötas koolijuhatajana Eduard Pügi. 1926. aastal avati koolis [[Kuuste Raamatukogu|avalik raamatukogu]]. Nii õpetajad kui ka õpilased osalesid aktiivselt seltsides, kohaliku näiteringi hinge Juhan Luukase juhendamisel lavastati „Libahunt“, „Kauka jumal“, „Vedelvorst“ jm. Peoõhtutel laulis kooli koor ja esines õpilasorkester. Sipe algkoolis õppis 1920. aastatel major [[Paul Maitla]], üks neljast eestlasest, kes pälvis [[Sinimägede lahing|Sinimägede lahingutes]] osalemise eest [[Raudristi Rüütlirist|Raudristi Rüütliristi]]. 1930. aastatel lõpetasid kooli tulevane kirjanik [[Kalju Kangur]] ja kunstnik [[Lembit Saarts]].<ref name=":0" />
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sai kool rängalt kannatada: kooli territooriumi tabas 17 suurtükimürsku. Hävisid nii kõrvalhooned, kaev kui ka õunaaed. Koolimajas peatunud punasõdurid hävitasid mööbli, õppevahendid, raamatukogu ja kooli arhiivi.<ref name=":0" /> Õppetöö jätkus taas 1945. aastal '''Sipe Mittetäieliku Keskkooli''' nime all, kuid õpilaste arv vähenes ja 1950. aastal muudeti kool '''Sipe Algkooliks'''.
| |||