Alfred Schilling: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
'''Alfred Karl Wilhelm Schilling''' ([[6. oktoober]] ([[vkj]]. 22. september) [[1861]] [[Kuksema mõis]] – [[12. november]] [[1922]] [[Tallinn]]) oli baltisaksa päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] poliitik, [[III Riigiduuma]] koosseisu saadik.
 
Alfred Karl Wilhelm [[Schilling]] õppis [[Tallinna Toomkool]]is ja [[Viljandi Maagümnaasium]]is ning aastatel [[1880]]–[[1882]], [[1884]] ja [[1886]] [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu ülikooli õigusteaduskonnas]].<ref>Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat 1889</ref>
 
Ta oli aastatel [[1901]]–[[1919]] [[Virumaa]] [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonna]] [[Haansalu mõis]]nik, aastatel [[1906]]–[[1919]] [[Pada mõis|Pada]] ja [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]]nik. Aastatel [[1907]]–[[1912]] oli ta Venemaa keisririigi [[Riigiduuma]] III koosseisu saadik ning aastal [[1911]] [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] liige.
 
Aastast 1912 oli ta [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]], [[1914]]. aastal valiti ta tagasi astunud [[Eduard von Stackelberg]]i asemel [[Eestimaa rüütelkonna peamees|Eestimaa rüütelkonna peamehe]] asetäitjaks. Aastatel [[1917]]–[[1918]] esindas ta [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] huvisid [[Stockholm]]is ja [[Berliin]]is.
 
Aastal [[1922]] oli ta [[Eestimaa Põlisaadlisse Kuulunute Liit|Eestimaa Põlisaadlisse Kuulunute Liidu]] esimees Berliinis.<ref>Eduard von Stackelberg. Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused. Eesti Päevaleht, Akadeemia 2010</ref><ref>Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. Böhlau. Köln, Wien 1970</ref>