Enn Tarto: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
[[12. märts]]il 1956 asutasid Tartu 3. Keskkooli poisid, sealhulgas Enn Tarto, [[Toomemägi|Toomemäel]] põrandaaluse organisatsiooni [[Eesti Noorte Malev]]<ref>[http://www.vesbc.com/documents/lp207.pdf "Jõulud okupatsiooniaastatel"] Läänekaare Postipoiss nr 207 (2006), lk 10–11</ref>. Selle liikmed levitasid Tartus ööl vastu [[4. november|4. novembrit]] 1956 umbes 300 [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõus]]u toetavat ja Eesti vabadust nõudvat [[lendleht]]e. Kümnetel lendlehtedel oli nurgas käsitsi joonistatud sinimustvalge lipuke või kilp.
Osalejad arreteeriti 1956. aasta lõpus
Mordva poliitvangilaagris moodustas Enn Tarto koos [[Erik Udam]]i, [[Taivo Uibo]] ja teiste kaaslastega vastupanuorganisatsiooni Eesti Rahvuslaste Liit (ERL) ning jätkas selles osalemist pärast vabanemist 1960. aastal. 1962. aastal organisatsiooni liikmed arreteeriti. 1. detsembril 1962 mõistis Eesti NSV Ülemkohus ta Eesti NSV KrK paragrahvide 68 lg 2 (nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda) ja 70 (osavõtt nõukogudevastase organisatsiooni tegevusest) alusel süüdi ja karistas vangistusega. Koos temaga mõisteti samal kohtuprotsessil süüdi ka Erik Udam, Taivo Uibo, Jarmo Kiik, Valdo Reinart ja Priit Silla. Enn Tarto vabanes sellest vangistusest 1967. aastal.
Aastatel 1968–1983 osales Enn Tarto vastupanutegevuses koos paljude [[teisitimõtleja]]te ning rahvuslikult ja demokraatlikult meelestatud ringkondadega nii Eestis kui ka Venemaal, Leedus jm. 1979. aastal kirjutas Enn Tarto koos 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikuga alla [[Balti apell]]ile, milles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist, nende õigustühiseks kuulutamist ning Balti riikide iseseisvuse taastamist.
Kolmandat korda arreteeriti Enn Tarto 1983. aastal. Ta vabanes 1988. aastal.
==Pildid==
Vanglast vabanenud Enn Tarto vastuvõtt 1988
| |||