Vikipeedia

Somme'i lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
vigaselt tõlgitud tekst peitu
Märgis: Teksti peitmine
Lisatud peatükid Tank Mark I, Planeerimine ja ettevalmistused, Lahingu käik ja Lahingu tulemused. Samuti lisatud allikad, kust seda informatsiooni võeti ja lisatud pildid.
67. rida:
 
Somme'i lahing peeti [[1. juuli]]st [[18. november|18. novembrini]] 1916 [[Somme'i jõgi|Somme'i jõe]] kallastel Põhja-[[Prantsusmaa]]l. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. [[15. september|15. septembril]] kasutasid inglased Somme lahingus esimest korda [[tank]]e. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas.
 
<!--
== Tank Mark I ==
[[Fail:British Mark I Tank.jpg|alt=|pisi|292x292px|Tank Mark I]]▼
Tankid väljatöötatitöötati välja väga salajasessalajastes tingimustes ja julgeoleku kaalutluse pärastkaalutlustel seda nimetati Tank„tank”, mis Inglise keeles tähendab „paak“; „tsistern“, et peitapetta vastase luureltluuret ja mitte ära anda selle masina peamisepeamist eesmärgieesmärki. AmetlikusAmetlikes dokumentides räägiti ainult aparaadist, mis transpordib vett vene vägedele. Kõige esimene tanki mudel oli Mark I, ning esimest korda seda kasutati Somme lahingus 15. septembril 1916. aastal. Olemasolevatest vägedel 49 masinast Mark I tüüpi ainult 18 oli liikvel ja nendest ainult 5 tegelikult liitused lahinguga.
 
Kui Mark I ilmus lahingus, siis kõigepealt see andis psühholoogilist mõju vastasele ja kui masinad jõudsid sakslaste kaevikuliinini, siis nad olid juba tühjad, kuna sakslased ei teadnud, kuidas neid tõrjuda. Masina peal olid kuulipildujad ja 57mm kahur. Masina soomus peaspidas vastu ainult väiketulirelvakäsitulirelvadele janing sakslased varsti said üsna varsti aru, et neidtanke saab mõjutada kaudtulega ja käsigranaatidega.
▲[[Fail:British Mark I Tank.jpg|alt=|pisi|292x292px|Tank Mark I]]
Kuigi väikese koguse tõttu ei saanud saavutada täieliku rinde läbimurde, uus tehnika näitas oma võimalused ja selgus, et tankidel on suur tulevik sõjapidamises, ning peaks mõtlema kuidas need saab efektiivselt kasutada.▼
 
▲Kuigi väikeseväikse kogusetankide arvu tõttu ei saanud saavutada täieliku rindetäielikku läbimurde rindel, siis ikkagi uus tehnika näitas oma võimalusedvõimalusi ja selgus, et tankidel on suur tulevik sõjapidamises, ning  peakstolles hetkest pidi mõtlema kuidas needneid saab arendada ja efektiivselt kasutada.
== Planeerimine ja lahinguks ettevalmistamine ==▼
Operatsioon Somme jões – üks element Antanta plaanist 1916 aastal, mille käigus pidi toimuma koordineeritud pealetungid Venemaa, Itaalia ja Prantsusmaa sõja teatris. Chantilly konverentsis otsustati, et Vene ja Itaalia väed pidi alustama pealetungiga 15 juunil, ning Prantsusmaa ja Britti väed 1 juulil 1916 aastal.▼
 
▲== Planeerimine ja lahinguks ettevalmistamineettevalmistused ==
Plaan oli vastuvõetud 10 veebruaril, ning kolme prantsuse ja kahe britti armeega saavutada pealetung, eesmärgiga purustada sakslaste väed Põhja-Prantsusmaal. Verduni lahingu tõttu, Prantsusmaa kaotas kümneid diviisi, ning Somme plaan hakati korrigeerima. Pealetungi rinde muudeti 70 kilomeetrist kuni 40 kilomeetrini ja peamine roll oli brittide 4 armeele ja 6 prantsuse armee saavutas toetus löögi. Üldise juhtimisega tegeles kindral Foch.▼
▲Operatsioon Somme jões – üks element AntantaAntant’i plaanist 1916. aastal, mille käigus pidi toimuma koordineeritudkordineeritud pealetungid Venemaa, Itaalia ja Prantsusmaa sõja teatrissõjateatris. Chantilly konverentsis otsustati, et Vene ja Itaalia väed pidipidid alustama pealetungiga 15. juunil, ning Prantsusmaa ja Britti väed 1. juulil 1916. aastal.
 
▲Plaan oli vastuvõetud 10. veebruaril, ning kolme prantsuse ja kahe brittibriti armeega saavutadaalustati pealetung, eesmärgiga purustada sakslaste väed Põhja-Prantsusmaal. Verduni lahingu tõttu, Prantsusmaa kaotas kümneid diviisidiviise, ning Somme plaanplaani hakati korrigeerima. Pealetungi rinderinnet muudeti pikkuselt 70-st kilomeetrist kuni 40-ks kilomeetrinikilomeetriks ja peamine roll oli brittide 4 armeelearmeel ja 6 prantsuse armeearmeel saavutassaavutada toetus löögilöök. Üldise juhtimisega tegeles kindral Foch.
Operatsioon planeeris nagu raske ja veenitav lahing, mille mõte oli sakslaste kaitse läbimurdmine aste-astmelt viisil ühest piiris teiseni, sellise printsiibiga, et kaudtule üksused puhastavad ja jalavägi pressib peale.▼
 
▲OperatsioonOperatsiooni planeerisplaan oli nagu raske ja veenitavveniv lahing, mille mõte oli sakslaste kaitse läbimurdmine aste-astmeltastme viisilkaupa ühest piirispiirist teiseni, sellise printsiibiga, et kaudtule üksused puhastavad ja jalavägi pressib peale.
Materjali ja tehnilised ettevalmistused toimusid 5 kuud, oli mehitatud vajalik infostruktuur, iga suurtüki relva kohta mürsku kogus oli 1700 kuni 3000. Kaudtule relvi läbimurre ajal oli ligikaudu 3500, üle 300 lennukit, ning üksused läbisid taktikalised ettevalmistused, kuidas rünnata alad kaudtule toetusega.▼
 
[[Fail:Cheshire Regiment trench Somme 1916.jpg|pisi|266x266px|Somme lahingu kaevikuliinid]]
▲MaterjaliTehnilised ja tehnilisedmaterjali ettevalmistused toimusid 5 kuud, oli mehitatud oli vajalik infostruktuur, iga suurtüki relva kohta mürskuoli mürsu kogus oli 1700 kuni 3000. Kaudtule relvirelvade läbimurreläbimurde ajal oli ligikaudu 3500,. üleÜle 300 lennukit,lennuki ningja üksusedparaleelselt üksustega läbisid taktikalisedtaktikalisi ettevalmistusedettevalmistusi, kuidas rünnatateostada aladrünnakuid kaudtule toetusega.
Sakslaste kaitse läbimurre alal oli mehitatud 2 armee poolt, keda juhtis kindral fon Below. Sakslastel oli piisavalt aega, et oma kaitsepositsioonid ette valmistada. Sakslased jõudsid ehitada betooni punkrid, tugipunktide süsteemid, iga positsioon oli kaetud 30-40 meetrilise lõiketraatidega ja suur rõhk oli pandud kuulipilduja pesadele.▼
 
▲Sakslaste kaitsekaitsest läbimurreläbimurde alallõik oli mehitatud 2 armee poolt, keda juhtis kindral fon Below. Sakslastel oli piisavalt aega, et oma kaitsepositsioonid ette valmistada. Sakslased jõudsid ehitada betoonibetoon punkrid, tugipunktide süsteemidsüsteeme, iga positsioon oli kaetud 30-40 meetrilisemeetrise lõiketraatidegalõiketraadiga ja suur rõhk oli pandud kuulipilduja pesadele.
 
== Lahingu käik ==
[[Fail:Somme, 1. Juli 1916.png|pisi|Lahinguplaan 1 juuli]]
1. juuli alustasid liitlased pealetungi Sakslaste kaitseliinile pärast 5 päevast kaudtule ettevalmistust (umbes 1,6 miljonit mürsku). Liitlaste kaudtule eesmärk oli hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja suruda maha sakslaste kaitse eesliini, et liitlased saaksid kerge vaevaga sakslaste kaitseliinile sisse. Lisaks sellele pidi brittide armee 46 ja 56 pataljon teostama põhjatiival diversioonirünnakuid eesmärgiga hävitada saksa vägede tagalat ja seeläbi kurnata vastast. Lisaks sellele plaaniti kasutada suitsukatet sakslaste eesmise liini peale, eesmärgiga pimestada sakslasi ja lihtsustada oma pealetungi veelgi rohkem. Pealetungi ajal pidi kaudtuli toetama liitlasi üks etapp eespool ja kui sakslaste eesliinile on sisse rünnatud kannab suurtükk oma kaudtule järgmise liini peale( üks samm edasi ). Juba esimesel päeval britid kaotasid 21 tuhat sõdurit ja 35 tuhat haavatut, eriti kõrge number oli ohvitseride seas, kuna nende vorm oli väga hästi eristatav tavalisest sõdurist ja seersandi kooseisust.
 
Liitlaste plaan ei õnnestunud nagu see oli planeeritud ja tulemuseks oli täielik häving. Liitlaste plaan toetus liiga palju kaudtule üksuste peale, mis ei olnud aga piisav ja olid ebakvaliteetsed mürsud. Suurtükk ei suutnud hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja paljud mürsud mis maha lasti üldsegi ei plahvatanud. Lisaks sai saatuslikuks jalaväe ja kaudtule üksuste vaheline põhimõtteliselt olematu sidevõimekus ja kommunikatsioon.
 
Planeeritud suitsukate mis pidi toetama liitlaste pealetungi ja pimestama vastast ei olnud sakslaste eesliini peal vaid eesliini ees ja see oli pigem takistuseks liitlasvägedele. Britid olid ise pimedad ja kaotati suunataju ja paljud eksisid suitsu sisse ära. Lisaks sellele kartsid liitlasväed anda käsitulirelvadest kattetuld, sest arvati et võidakse lasta oma üksusi.
 
Saades aru, et rünnak on ebaõnnestunud, sest sakslaste tõkked on endiselt heas korras ja oodatud tulemust ei saavutatud olid liitlasväed sunnitud taanduma tagasi oma positsioonidele. See info aga ei jõudnud suurtükivägedele ja kaudtuli kandus sakslaste järgmisele liinile jättes eesmise liini ilma maha suruva tuleta. Sakslastel ees oma üksusi ei olnud ja said vabalt tulistada liitlasi ja tapeti rohkelt liitlaste sõdureid (57 tuhat).
 
Pealetung edenes väga aeglaselt ja suurte kaotustega. Juuli lõpus britid viisid sisse 4 uut diviisi ja prantslased 5. Sakslased hakkasid samuti tugevdama enda vägesid, ning pidi Verdunist osad väed ära tooma, et peatada liitlaste pealetung. Augusti operatsioonis osales juba 51 liitlaste diviisi ja 31 sakslaste diviisi, ning 500 liitlaste ja 300 sakslaste lennukit.
 
Juulist kuni septembrini vene sõja teatris edenes läbimurre kagu rindes Austria vägede vastu (Brussilovi läbimurre), ning Saksamaa pidi tulema appi Austria armeele ja sakslaste võimalus manööverdada kahe rinde vahelt oli piiratud. Augustis sakslaste reservis oli alles 1 diviis. Saksamaa ei olnud suutlik lahinguid pidama kahel operatsioonil prantsusmaa sõja teatris ja 2 septembril peatasid oma pealetungi Verdunis.
 
Lahing ise kestis edasi 18. Novembrini kuid kumbki pool tegelikuses mingit sõjalist edu selles ei saavutanud. Lisaks kasutasid liitlased selles lahingus esimest korda ajaloos tanke kuid halva kvaliteedi ja vähese kogemuse tõttu nad suurt edu lahingus ei toonud.
 
== Lahingu tulemused ==
Prantslaste ja brittide pealetungi operatsioon Somme jões oli üks kõige suurimastsuurimatest operatsiooniksoperatsioonidest Esimeses maailmasõjas. Seda tuntakse kui kogu sõja verisemat lahingut ja Brittide armee häbiplekiks. Nelja kuu jooksul lahingus võttis osa 51 brittide, 32 prantslaste ja 67 sakslaste diviisiddiviisi, kuni kümme tuhat kaudtule relvadrelva, umbes üks tuhat lennukidlennukit.
 
Liitlaste vägedelevägedel õnnestus tungida enamuseläbi rindest 10 km ulatuseslaiusel lõigul sakslaste alale. 17. veebruaril 1917. aastal sakslaste väed oli viidud Hinderburgi liinile, ning seetõttu liitlased said endale suursuurt ala.
 
Mõlemad pooled kandsid suuredsuuri kaotusedkaotusi operatsiooni ajal: prantslased – 204 253 inimest, britid – 419 654 inimest, kokku 623 907 inimest, nendest 146 631 inimest surnud ja lahingus kadunud. Sakslaste kaotused hinnatakse 465 - 650 tuhat inimest, nendest 165 055 inimest surnud ja lahingus kadunud. BrittiBriti diviisidel enamus sõdurid oli suhteliselt vähe välja õpetatud ja ei olnud kogemust, ning sakslastelsakslaste diviisisdiviisides sõdis kaadri koosseis. Sakslaste jaoks need kaotused olid nii suured, ninget peale Somme ja Verduni lahinguid ei suutnud nad enam taastada endiseendist lahinguvõimekuslahinguvõimekust ja vägede moraali.
 
Taktikaline ettevalmistus operatsiooni algusel prantslastelalguses oli kõigeprantslastel sobilikum pealetungiks, võrreldes brittidega. Kui prantslased suutsid kiiresti edeneda koos kaudtulegakaudtule toetusega sakslaste positsioonidele, siis britid samal ajal britidolid oli aeglasemaeglasemad, sest igal võitlejal oli kaasas liiga kohmakas ja raske varustus, mis kaalus umbes 30 kilogrammi, ning nende üksusedüksusi väga hästi tõrjuti kuulipildujaga.
 
=== Strateegiline tähtsus ===
Ajaloolased arvavad, et lahingu strateegiline tähtsus oli selles, et kui sakslaste staap läks kokku maismaal, otsustassiis otsustati tugevdada rünnakudrünnakuid allveelaevadega Atlanti laevastiku vastu, mis omakorda ajendas USA-d liituda Antantiliituma poolegaAntant’iga.{{pooleli}}
 
-->
== Viited ==
{{Viited}}
110. rida ⟶ 125. rida:
* Harris, J. P. (2009) [2008]. Douglas Haig and the First World War (repr. ed.). Cambridge: CUP. ISBN 978-0-521-89802-7.
* Wendt, H. L. (1931). Verdun 1916 Die Angriffe Falkenhayns im Maasgebiet mit Richtung auf Verdun als strategisches Problem [Verdun 1916 The attacks by Falkenhayn in the Meuse area towards Verdun as a strategic question] (in German). Berlin: Mittler. OCLC 503838028.
*Andrew Robertshaw (2006) Somme 1 July 1916: Tragedy and triumph (Campaign) [[Eri:Raamatuotsimine/9781846030383|ISBN 978-1846030383]]
*[https://paris1814.com/somme А. И. Дерябин. Первый танковый бой на Сомме.] Описание действий танков и схема ТБД. 2016, сборник статей. [ First tank battle in Somme. Description of tank actions and schemes] (In Russian)
*Apocalypse, World War I. TV series made up of 5 French documentaries created by Isabelle Clarke and Daniel Costelle, and narrated by Mathieu Kassovitz.
*[http://www.bbc.co.uk/timelines/ztngxsg The Battle of the Somme]. BBC.
 
[[Kategooria:Esimese maailmasõja lahingud]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Somme%27i_lahing"