Betti Alver: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
Elisabet Alver sündis [[raudtee]]lase perekonnas.
 
[[1914]]–[[1917]] õppis ta [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasium]]is ja [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium]]is, mille lõpetas [[1924]]. 1924–19271924–1929 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas [[eesti keel]]t ja kirjandust. Ta oli [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]i auvilistlane.

Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise [[kirjanik]]una Tartus.
 
Betti Alver debüteeris [[1927]]. aastal [[novell]]iga "Liivi Deevidiivi", teosega "[[Tuulearmuke]]" sai ta II auhinna [["Looduse" romaanivõistlus]]el. Samuti kirjutas ta teosed "[[Invaliidid]]", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele.
13. rida ⟶ 15. rida:
 
[[Pilt:BettiAlverRaadil.JPG|pisi|Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus]]
Aastast [[1934]] oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanikkude Liidu]] liige. Ta kuulus luulerühmitusse [[Arbujad]]. Ta oli [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]i auvilistlane.
 
[[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel ja [[1950. aastad|1950. aastatel]] tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on [[Aleksandr Puškin]]i "[[Jevgeni Onegin]]" (1964). Ta on tõlkinud eesti keelde ka [[Kristjan Jaak Peterson|Kristian Jaak Peterson]]i [[saksa keel]]es kirjutatud värsid.