Voodi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Link |
Täindatud |
||
1. rida:
[[Pilt:Clintonhotel.jpg|pisi|Voodi]]
5. rida ⟶ 4. rida:
Voodi oli kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]es. [[Euroopa]]s magati veel [[keskaeg|keskajalgi]] mitmekesi koos. Üksimagamine oli vaid ülikute eesõigus. [[Eesti]] vanas rehetoas magati lavatseil, pinkidel, [[Ahi|ahju]] peal või põrandal. Seesugune komme kestis [[19. sajand]]i keskpaigani, seejärel muutus eraldi voodi üldiseks.
Tämapäeval valmistatakse voodeid erinevast materjalist raamide ja madratsitega. Toodetakse nari-, kapp-, laud-, võre-, kompaktvoodeid, pesukastiga, öökappidega, ülestõstetavaid voodeid, multifunktsionaalseid voodikomplekte.
<gallery>
12. rida ⟶ 13. rida:
Softside Waterbed Inside.JPG|[[Vesivoodi]]
</gallery>
==Voodi Eesti talus==
Voodit nimetati varasemal ajal Eesti eri piirkondades täiendavalt veel: ''ase'', ''koigas''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=13434&sona=koigas Murdesõnade kaart, koigas]</ref>, ''kravatt''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=15284&sona=kravatt Murdesõnade kaart, kravatt]</ref>, ''oete'', ''kripka'', ''kroika'', ''seeka'' jne.<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/vms.cgi?mrks=voodi&maxm=100&kk_yks=&nmin_yks=1&nmax_yks=116&mmin_yks=0&mmax_yks=116&kk_kaks=&nmin_kaks=0&nmax_kaks=116&mmin_kaks=0&mmax_kaks=116&kk_kolm=&nmin_kolm=0&nmax_kolm=116&mmin_kolm=0&mmax_kolm=116 Väike murdesõnastik]</ref>
Voodi sai taludes tuntuks [[18. sajand]]il. Esialgu oli voodi vaid [[taluperemees|taluperemehe]] ja -perenaise kasutuses. Teised pereliikmed hakkasid voodites magama peale seda, kui eluruumidena võeti kasutusele [[Kamber (taluarhitektuur)|kambrid]]. Vanemad voodid olid lühikesed, postjalgadel ning laiade kaunistuseta külg- ja otsalaudadega, mis olid [[tapp (tisleritöö)|tapitud]].<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 358</ref> Voodisse mineku ja voodil istumise tegi hõlpsamaks külglaua keskosa ülemise ääre sisselõige ehk ''kamp'', otsalauad olid mõnikord kaunistusega. Voodi põhjale pandi lahtisi õlgi, mida kattis [[takud|takune]] lina ehk ''sängipalakas'', peaaluseks oli ''peapakk'' (hiljem padi). <ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]]. Lk 242</ref>
19. sajandi lõpul tulid kasutusele põhuga täidetud voodikotid, aluslinad ja padjapüürid olid kaunistatud [[heegeldamine|heegelpitsiga]], voodi kaeti kirjatud vaibaga. Voodeid valmistasid sageli [[tisler]]id tellimise järgi, need olid kõrgete otsalaudadega ning kaunistatud nuppude ja lõigetega, tihti värvitud. Abieluvoodid olid laiemaks tõmmatavad, kahe poole ja kuue jalaga, neid võis õhtul lahti tõmmata ja hommikul kokku panna. Lihtsamateks magamisasemeteks olid pukkidele asetatud pulk-, laud- või nöörpunutispõhjaga koikud.<ref name="Rahvakultuuri leksikon"></ref>
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
* "Eesti talurahvaarhitektuur". [[Karl Tihase]]. Kirjastus: [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], Tallinn 1974.
* "Eesti talutoa sisustus". [[Tiina Võti]]. Kirjastus: Kunst, Tallinn 1984.
==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalview/1220302 Voodi] [[Eesti Põllumajandusmuuseum]]
{{Commonscat|Beds}}
18. rida ⟶ 37. rida:
[[Kategooria:Voodid]]
[[Kategooria:Mööbliesemed]]
[[Kategooria:Eesti etnograafia]]
| |||