Saneerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Update citation style |
Resümee puudub |
||
14. rida:
Saneerimise tulemusel peab suurenema ettevõtte väärtus ning see peab kindlasti olema positiivne.
Eestis võeti saneerimisseadus vastu 2008. aastal ja see jõustus 2009. aasta alguses.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2009/01/28/ettevotjal-avanes-voimalus-elustavaks-sustiks "Ettevõtjal avanes võimalus elustavaks süstiks"], Äripäev, 28. jaanuar 2009 (vaadatud 06.06.2021)</ref>
Eesti saneerimisseaduse kohaselt suunab saneerimisprotsessi ''saneerimisnõustaja'', kelleks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13091531?leiaKehtiv Saneerimisseadus], kehtiv redaktsioon Riigi Teatajas (vaadatud 06.06.2021)</ref>. Eelnõu koostajate kommentaaride kohaselt võeti termin kasutusele, et eristada ilma iseseisva tehingute tegemise õiguseta nõustajat pankrotihaldurist<ref>[[Indrek Niklus]], [https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/indrek_niklus._moisteid_ja_termineid_saneerimisseadusest.pdf "Mõisteid ja termineid saneerimisseadusest"], justiitsministeerium, algselt ilmunud ajakirjas Õiguskeel 2009/2 (vaadatud 06.06.2021)</ref>. Samas on eri riikides sellealane regulatsioon erinev ning näiteks kindlustustegevuse seaduses nimetatakse saneerimisprotsessi suunajat endiselt ''saneerimishalduriks''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/114042021004?leiaKehtiv Kindlustustegevuse seadus], kehtiv redaktsioon Riigi Teatajas (vaadatud 06.06.2021)</ref>.
==Saneerimiskava==
42. rida ⟶ 46. rida:
#*maksegraafikute koostamine
==
{{viited}}
| |||