Vibuõng: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
Nöör tehti keeratud jõhvist, ka [[lina]]st või [[kanep]]ist, nööri küljes olid kork ja tina. Konksud valmistati raudtraadist. Kork kinnitati nöörile puust või sulerootsust kiiluga, tina paigutati õngekonksu lähedale. Õngenööri pikkust liigutati vastavalt sellele, kui sügav oli vesi. Õngeritv oli õnge käepidemeks, selle külge kinnitati nöör konksuga. Vibuõngega püüti nii veesõidukist kui ka kaldaäärsest veest või kalda pealt.<ref name="Etnograafiasõnaraamat, 1996"/>
 
Peale vibu ja nööriga käsiõnge kasutatakse teatud kalade püüdmiseks ka mitmesuguseid spetsiaalõngi (käekook [[tursk|tursa]], lant [[haug]]i, lutsumänd [[luts]]u, sikuti [[ahven]]a ning [[siig|siia]] jne püügiks). [[20. sajand]]i II poolel kaotas õngepüük tööstusliku tähtsuse ning jäi harrastuskalameeste tegevuseks.<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon"/>.
 
==Vaata ka==