Kirumpää piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast Tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest on teada 1322. aastast, mil Leedu vürst [[Gediminas]] selle purustas. Linnus rajati [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kus viimane ületas Võhandu jõe kui olulisima loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli ta mingil kujul olemas juba 13. sajandi lõpul.

LinnustAlgne mainitilinnus esmakordseltkujutas [[1322]].väikest aastal.tornlinnuse Tollaadset ajalkindlustatud moodustasmaja linnusemis küllaga üksnesarvatavasti kindlustatudoli [[mõis]]amajatollal piisav sõja- ja kaubatee kaitseks ja seal oleva liikluse kontrollimiseks. Hiljem on linnust laiendadespalju kordi laiendatud - esmalt muudeti kindlustatud maja [[kabel]]iks., veelgi hiljem täiendati seda aga lisaehitustega, millega ta muutus [[Kastellkastell]]–linnus–linnuseks iseruudukujulise omandas ruudukujulisepõhiplaaniga põhiplaaniküljepikkusega mõõtmetegaligikaudu 42×4545 meetrit. Umbes 1500. aastast on teada, et linnust täiendati järjekordselt, seekord ümartorni ja [[eeshoov]]iga.

LinnusteEnamike Eesti alade linnuste ümber kujunesid alati suured kaupmeeste ja käsitööliste asulad - alevid. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk - leeride peatumine siin on andnud nime ka Leerimäele, mille- läänepoolsellinnuseseljandiku osalidapoolsele kõrgele osale, mis asus/asub teisel pool linnusmaanteed.