Balti Hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

[[9. aprill]]il moodustati Tallinnas [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]], suurmaaomanike, väikemaaomanike ja [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)|linnaelanike]] esinduskogu [[Eestimaa]]l [[Eestimaa Maakogu]] ja [[10. aprill]]il [[Riia]]s [[Liivimaa]]l [[Liivimaa Maakogu]].

 

 

Saamaks loodavale riigile kandepinda ja välist legitiimsust kõigis rahvakihtides sõltumata seisusest, valiti [[Stäel von Holstein]]i juhitav ühine maapäev (Maanõukogu), mille koosseisus olid Kuramaa, Liivimaa, Saaremaa, Riia ja Eestimaa rüütelkondade, linnade, vaimulikkonna ja valdade talupoegade esindajad. Maanõukogu koosnes 58 liikmest. [[12. aprill]]il [[1918]] kuulutas [[Baltimaade Ühendatud Maanõukogu]] (''Der Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga'') [[Riia]]s välja Balti Hertsogiriigi. [[12. aprill]]il [[1918]] kuulutas [[Balti Maanõukogu]] (saksa keeles ''Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga'') Riias Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa valdade, vaimulikkonna ja valdade esindajad välja Balti Hertsogiriigi. Maapäeva otsuste edastamiseks Saksa valitsusele moodustati 12 liikmeline saatkond eesotsas [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamehe]] parun [[Eduard von Dellingshausen]]iga. 21. aprillil 1918. aastal Berliinis vastuvõtul tänas Balti Maanõukogu saatkond Saksamaa [[riigikantsler]] krahv [[Georg von Hertling]]it Balti provintside vabastamise ja Saksa riigi kaitse alla võtmise eest ja paluti keisrit moodustada Balti provintsidest [[Preisi kuningas|Preisi kuninga]] kaudu [[Saksa Riik|Saksa riigiga]] ühendatud monarhistlik-konstitutsiooniline riik.