Pinnavee hüdroloogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Pinnavee hüdroloogia''' on [[hüdroloogia]] valdkond, mis hõlmab [[Pinnavesi|pinnavee]] liikumise ja pinnavee jaotuse uurimist ruumis ja ajas. Hüdroloogia valdkondade hulka kuuluvad veel ka [[põhjavee hüdroloogia]] ja [[merehüdroloogia]].

Pinnaveeks nimetatakse kogu maapinnal seisvat või voolavat [[Maismaavesi|maismaavett]] (välja arvatud põhjavesi, [[üleminekuvesi]] ja [[rannikuvesi]]). [[Pinnaveekogu|Pinnaveekogud]] jagunevad:

[[Vesi]] on pidevas ringluses. Vesi aurustub [[Ookean|ookeanilt]] ja maapinnalt ning on [[Atmosfäär|atmosfääris]] ajutiselt [[Aur|auruna]] langedes [[Sademed|sademetena]] tagasi maapinnale. Kui keskmine sademete langemise kiirus ületab äravoolu [[Pinnas|pinnasesse]] imbumise, [[Aurustumine|aurustumise]] või [[Taimestik|taimestiku]] neeldumise kiiruse, tekivad [[Pinnaveekogu|pinnaveekogud -]] nagu [[Oja|ojad]], [[Jõgi|jõed]] ja [[Järv|järved]]. Maapinnale imbunud vesi muutub põhjaveeks, imbudes aeglaselt allapoole ulatuslikesse [[Poorsus|poorse]] pinnaga [[Kivim|kivimitesse]] ja kivimi kihtidesse, mida nimetatakse [[Põhjaveekiht|põhjaveekihtideks]]. Nii pinnavesi kui ka põhjavesi naasevad lõpuks [[Ookean|ookeani]], kus aurustumine täiendab atmosfääri [[Veeaur|veeauru]] varu.[[Tuul|Tuuled]] kannavad niisket õhku üle maa, tekib [[Sademed|sademeid]] ja [[hüdroloogiline tsükkel]] jätkub.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/science/surface-water|pealkiri=Surface Water Hydrology|aeg=2020}}</ref>

[[Pinnavesi]] on mistahes veekogu maapinnal, sealhulgas [[Ookean|ookeanid]], [[Oja|ojad]], [[Jõgi|jõed]], [[Järv|järved]], [[Märgala|märgalad]] ja [[Veehoidla|veehoidlad]]. Pinnavesi osaleb [[Veeringe|hüdroloogilises tsüklis]] ehk [[Veeringlus|veeringluses]], mis hõlmab vee liikumist maapinnale ja tagasi atmosfääri. Kui [[pinnavesi]] nõrgub maa alla, muutub ta [[Põhjavesi|põhjaveeks]],; samuti võib põhjavesi maismaal pinnavee täiendamiseks taas pinnale tõusta. Nendes kohtades moodustuvad [[Läte|lätted]].