Vikipeedia

Sünaps: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Ekiir (arutelu | kaastöö)
475 muudatust
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}}
'''Sünaps''' on kohtneuronitevaheline ühendus, kus ühe [[neuron]]i (närviraku) [[akson]] puutub peaaeguosaliselt või täiestitäielikult kokku teise neuroni [[dendriit|dendriidi]] või [[rakukeha]]ga. võiTermini [[meeleelund]]i,"sünaps" võttis kasutusele [[lihas1897]]-. võiaastal [[nääre|näärme]][[rakk|rakugaCharles S. Sherrington]]. <ref>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Yale University Press; New Haven 1906, lk 18.</ref>
 
Sünapside ülesanne on [[erutuse ülekanne]], kuid nad võimaldavad ka [[signaalitransduktsioon]]i moduleerimist ning suudavad ka kohanevate muutuste abil infot talletada. Täiskasvanud inimese ajus on umbes 100 triljonit (10<sup>14</sup>) sünapsi. Ühel neuronil on 1 kuni 200 tuhat sünapsi. Sünapsid on elektrilised või keemilised.
 
Sünapsid võimaldavad [[närvisüsteem]]i ühendust [[organism]]i teiste [[elundkond]]adega, nii näiteks kohtuvad inimese [[närvisüsteem]] ja [[endokriinsüsteem]] [[hüpotalamus]]es.▼
Täiskasvanud inimese ajus on umbes 100 triljonit (10<sup>14</sup>) sünapsi. Ühel neuronil on 1 kuni 200 000 sünapsi.
 
Ülekantud tähenduses nimetatakse [[immunoloogiline sünaps|immunoloogilisteksImmunoloogilistes sünapsidekssünapsides]], kuson [[immuunsüsteem]]i [[rakk|rakud]] onomavahel ajutises [[rakuliidus]]es omavahel ja ümbritseva koe rakkudega. Ühe raku pinnal olevad molekulid seotakse retseptormolekulidegateise jaraku [[adhesioonimolekulidRakumembraan|rakumenbraanis]]ega teise[[Retseptormolekul|retseptormolekulide]] rakuja [[rakumenbraanadhesioonimolekulid]]isega ning vahetavadnii niimoodivahetatakse infot.▼
Sünapsid jagunevad elektrilisteks ja keemilisteks sünapsideks.▼
 
==Liigitus==▼
Enamasti on tegu keemiliste sünapsidega. Keemiline sünaps koosneb sünapsieelsetest ja sünapsijärgsetest neuroni osadest koos vahele jääva [[sünapsipilu]]ga. Sünapsipilu sobiva, püsiva kauguse kahe närviraku vahel aitab moodustada [[transmembraansed valgud|transmembraansete valkude]] [[neureksiin]]i ja [[neuroligiin]]i vaheline ühendus. Signaal, mis saabub elektrilise [[aktsioonipotentsiaal]]ina, muundub keemiliseks signaaliks, millena ta kandub üle rakkudevahelise [[sünapsipilu]] ning muundub seejärel jälle elektriliseks signaaliks. ▼
▲Sünapsid jagunevad elektrilisteks ja keemilisteks sünapsideks.
Seejuures paiskab saatev rakk (sünapsieelselt) välja [[virgatsaine]]id, mis teisel pool pilu (postsünaptiliselt) seotakse vastuvõtva raku [[retseptor (bioloogia)|membraaniretseptoritega]]. Niiviisi on signaalitraduktsiooni suund (ainult edasi) anatoomiliselt määratud; see on info töötlemise jaoks [[neuronivõrk]]udes põhjapaneva tähtsusega. Erutust ülekandvad virgatsained moodustuvad saatva neuroni [[sünapsieelne aksonilõpe|sünapsieelses aksonilõpmes]] või sünteesitakse selle [[rakukeha]]s ja transporditakse [[aksonaalne transport|aksonaalselt]] sünapsieelsetesse membraanipiirkondadesse.
 
===Keemiline sünaps===▼
Seevastu elektrilised sünapsid [[aukliidus]]tena kohad, kus kahe raku [[ioonikanal]]id on vahetus ühenduses, võimaldades ioonide ja väikeste molekulide üleminekut ühest rakust teise. Sellised sünapsid avastati kõigepealt neuronite vahel, kuid sarnaseid kokkupuutekohti on ka teistes kudedes, ka taimedel.
{{vaata|Keemiline sünaps}}▼
 
▲EnamastiSünapsid onnärvirakkude teguvahel on keemilisteenamasti sünapsidegakeemilised. Keemiline sünaps koosneb sünapsieelsetest ja sünapsijärgsetest neuroni osadest koos vahele jääva [[sünapsipilu]]ga. Sünapsipilu sobiva, püsivapüsiv kaugusekaugus kahe närviraku vahel aitab moodustada [[transmembraansed valgud|transmembraansete valkude]] [[neureksiin]]i ja [[neuroligiin]]i vahelinevahelise ühendusühenduse. Signaal, mis saabub elektrilise [[aktsioonipotentsiaal]]ina, muundub keemiliseks signaaliks, millena taja kandub üle rakkudevahelise [[sünapsipilu]] ning muundubmuutub seejärel jälle elektriliseks signaaliks. Saatev rakk paiskab (sünapsieelselt) välja [[virgatsaine]]id, mis teisel pool pilu (postsünaptiliselt) seotakse vastuvõtva raku [[retseptor (bioloogia)|membraaniretseptoritega]]. Nii on signaalitraduktsiooni suund (ainult edasi) anatoomiliselt määratud, mis on väga tähtis [[neuronivõrk]]udes info töötlemiseks. Erutust ülekandvad virgatsained moodustuvad saatva neuroni [[sünapsieelne aksonilõpe|sünapsieelses aksonilõpmes]] või sünteesitakse see [[rakukeha]]s ja transporditakse [[aksonaalne transport|aksonaalselt]] sünapsieelsetesse membraanipiirkondadesse.
▲Sünapsid võimaldavad [[närvisüsteem]]i ühendust [[organism]]i teiste [[elundkond]]adega, nii näiteks kohtuvad inimese [[närvisüsteem]] ja [[endokriinsüsteem]] [[hüpotalamus]]es.
 
Sünapsid närvirakkude vahel on enamasti keemilised. Sünapsi sünapsieelse ja sünapsijärgse-järgse neuroni vahel on väike ([[sünapsipilu]], umbes 190 [[ongström|Å]] või 20 nanomeetri laiune) [[sünapsipilu]], mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teiseleteise. Sünapsieelset ja sünapsijärgset-järgset neuronit hoiavad just paraja vahemaa kauguseltkaugusel koos [[Rakumembraan|rakkude membraan]]is paiknevad [[transmembraansed valgud]] [[neuroligiin]] ja [[neureksiin]]. Need valgud moodustavad kahe neuroni ühenduse, mille abil moodustub mikroskoopiline vahe, sünapsipilu. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, eraldub sünapsipilusse [[keemiline aine|keemilist ainet]], mida nimetatakse (neuro)mediaatoriks, virgatsaineks[[Neuromediaator|neuromediaatoriks]] ehk [[neurotransmitter]]iks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva [[retseptor (biokeemia)|retseptorvalguga]] muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator [[närviimpulss|närviimpulsi]], kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb [[närvisüsteem]]is toimuv [[informatsioon]]i edasiandmine ja töötlemine.▼
Termini "sünaps" võttis kasutusele [[1897]]. aastal [[Charles S. Sherrington]] neuronitevahelise ühenduse kohta, näiteks neuroni [[akson]]i lõpme ja teise neuroni [[dendriit|dendriidi]] vahel.<ref>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Yale University Press; New Haven 1906, lk 18.</ref>
 
===Erutus- ja pidurdussünaps===▼
▲Ülekantud tähenduses nimetatakse [[immunoloogiline sünaps|immunoloogilisteks sünapsideks]], kus [[immuunsüsteem]]i [[rakk|rakud]] on ajutises [[rakuliidus]]es omavahel ja ümbritseva koe rakkudega. Ühe raku pinnal olevad molekulid seotakse retseptormolekulidega ja [[adhesioonimolekulid]]ega teise raku [[rakumenbraan]]is ning vahetavad niimoodi infot.
Keemiline sünaps võib olla ka erutus- või pidurdussünaps. Erutamata rakus tekitab mediaator [[närviimpulss|närviimpulsi]], kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb [[närvisüsteem]]is toimuv [[informatsioon]]i edasiandmine ja töötlemine. Inimese ajus võib üks närvirakk teiste närvirakkudega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. Närvirakku saabuvad signaalid nii [[erutussünaps]]ide kui ka [[pidurdussünaps]]ide kaudu. See, mis neuronis edasi juhtub, sõltub saabuvate erutus- ja pidurdussignaalide summast. Kui närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali, toimub seal ajaline ja/või ruumiline [[sünaptiline summatsioon]].
 
▲==Liigitus==
Sünaps on elektriline või keemiline.
 
Keemiline sünaps võib olla erutus- või pidurdussünaps.
 
===Elektriline sünaps===
{{vaata|Elektriline sünaps}}
Elektrilised sünapsid on [[aukliidus|aukliiduste]] kohad, kus kahe raku [[ioonikanal]]id on vahetus ühenduses, võimaldades ioonide ja väikeste molekulide üleminekut ühest rakust teise. Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et [[närviimpulss]] antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele [[rakk|rakule]]. Elektrilise ([[sünapsipilu]] laius on umbes 2–4&nbsp;nm) nanomeetrit. NäiteksSellised kantaksesünapsid niisugusteavastati sünapsidekõigepealt abilneuronite [[erutus]]vahel, kiirestikuid [[kalad]]esarnaseid kehakokkupuutekohti tagaosaon [[lihas]]tesse,ka etteistes oleks võimalikkudedes, silmapilkseltnt põgenedataimedel.
 
Elektriliste sünapside abil kantakse näiteks [[erutus]] kiiresti [[kalad]]e keha tagaosa [[lihas]]tesse, et oleks võimalik silmapilkselt põgeneda.
[[Pilt:Gap cell junction-en.svg|pisi|[[Aukliidus]]eks ([[adhesioonimolekul]]id) nimetatud [[transmembraansed valgud|transmembraansed valgumolekulid]] on neuroneid ühendav struktuur elektrilises sünapsis]]
 
▲===Keemiline sünaps===
▲{{vaata|Keemiline sünaps}}
▲Sünapsid närvirakkude vahel on enamasti keemilised. Sünapsi sünapsieelse ja sünapsijärgse neuroni vahel on väike (umbes 190 [[ongström|Å]] või 20 nanomeetri laiune) [[sünapsipilu]], mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Sünapsieelset ja sünapsijärgset neuronit hoiavad just paraja vahemaa kauguselt koos [[Rakumembraan|rakkude membraan]]is paiknevad [[transmembraansed valgud]] [[neuroligiin]] ja [[neureksiin]]. Need valgud moodustavad kahe neuroni ühenduse, mille abil moodustub mikroskoopiline vahe, sünapsipilu. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, eraldub sünapsipilusse [[keemiline aine|keemilist ainet]], mida nimetatakse (neuro)mediaatoriks, virgatsaineks ehk [[neurotransmitter]]iks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva [[retseptor (biokeemia)|retseptorvalguga]] muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator [[närviimpulss|närviimpulsi]], kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb [[närvisüsteem]]is toimuv [[informatsioon]]i edasiandmine ja töötlemine.
 
Inimese ajus võib üks närvirakk teiste närvirakkudega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki.
 
[[Sünapsieelne aksonilõpe|Sünapsieelsed aksonilõpmes]] viib saabuv [[aktsioonipotentsiaal]] juba [[depolarisatsioon]]ifaasi ajal – [[naatriumioonikanal]]ite ja pisut hiljem ka [[kaaliumioonikanal]]ite lühiajalise avanemise kõrval – [[pingeseoseline ioonikanal|pingeseoseliste]] [[kaltsiumioonikanal]]ite ajutise avanemiseni ning seetõttu lühiajalise [[kaltsiumioon]]ide sissevooluni. Suurem kaltsiumisisaldus põhjustab mõne millisekundiga virgatsaine paiskumise sünapsipilusse. Aksonilõpmes on see virgatsaine varuks erilistes [[sünaptiline vesiikul|sünaptilistes vesiikulites]] ning need pannakse valmis [[rakumembraan]]i lähedal vesiikulites, mis võivad kaltsiumi toimel ühineda sünapsieelse membraaniga ning seejärel väljapoole tühjenedes virgatsainemolekulid vallandama.
 
See protsess, mida nimetatakse ka [[eksotsütoos]]iks, saab võimalikuks alles kaltsiumi siduvate valkude, eriti [[sünaptotagmiinid]]e [[konformatsioon]]imuutusega.
 
{{pooleli}}
 
▲===Erutus- ja pidurdussünaps===
Närvirakku saabuvad signaalid nii [[erutussünaps]]ide kui ka [[pidurdussünaps]]ide kaudu. See, mis neuronis edasi juhtub, sõltub saabuvate erutus- ja pidurdussignaalide summast. Kui närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali, toimub seal ajaline ja/või ruumiline [[sünaptiline summatsioon]].
 
==Funktsioonid==
Lisaks eelpool nimetatud ülesanneteleSünapsid peavad sünapsid ka tagama, et närviimpulsid liiguksid ainult ühes suunas. Sellepärast on neil mediaatoraine ainult aksonipoolses osas. Lisaks võimendavad sünapsid signaalne.
 
Sünapsid väldivad ülestimulatsiooni, jättes liiga tugeva ärrituse korral impulsi üle kandmata. Nõrgad ärritused aga filtreeritakse. Tiheda liiklusega tänava ääres elav [[inimene]] ei märka taustamüra, sest sünapsides toimub ebaolulise signaali filtreerimine.▼
Sünapsid ka võimendavad signaali.
 
Nad väldivad ülestimulatsiooni, jättes liiga tugeva ärrituse korral impulsi üle kandmata.
 
▲Nõrgad ärritused aga filtreeritakse. Tiheda liiklusega tänava ääres elav [[inimene]] ei märka taustamüra, sest sünapsides toimub ebaolulise signaali filtreerimine.
 
==Sünaptiline summatsioon==
Rohkem kui ühest üheaegselt aktiviseerunud sünapsist lähtuvad elektrilised impulsid liituvad ja tekitavad suurema sünapsijärgse (postsünaptilise) [[elektrivälja potentsiaal|potentsiaal]]i. Kui selle tase ületab kindla läve, tekib antud neuronis närviimpulss. Tihti jätab närvirakk erutussignaalide liiga väikese arvu tõttu signaali edasi kandmata. See on vajalik, et eristada tähtsat ebaolulisest.
 
==Sünapsijärgne pidurdus==
61. rida ⟶ 48. rida:
==Närviülekannet mõjutavad ained==
 
Inimajus paiknevad [[neuron]]id on 10–49% ulatuses [[aneuploidsus|aneuploid]]sed ja altid mutatsioonidele kromosoomistikus. <ref name="O0BoQ" /> Lisaks iga päev [[neuro-immuno-endokriinsüsteem]]i muutvatele ühenditele, protsessidele, söögi- ja joogipoolisele ning intellektuaalsele ja füüsilisele tegevusele mõjuvad [[närviülekanne]]tele ka [[valuvaigistid]], [[rahustid]], [[mürk|mürgid]], [[toksiin]]id, [[narkootikum]]id, [[etüülalkohol|alkohol]] ja [[nikotiin]] jne. Mõju võib olenevalt ainest olla pidurdav, blokeeriv või stimuleeriv.
 
Lisaks igapäevaselt [[neuro-immuno-endokriinsüsteem]]i muutvatele ühenditele ning protsessidele ja söögi-joogipoolisele ning intellektuaalsele ja füüsilisele tegevusele mõjuvad [[närviülekanne]]tele ka [[valuvaigistid]], [[rahustid]], [[mürk|mürgid]], [[toksiin]]id, [[narkootikum]]id, ka [[etüülalkohol|alkohol]] ja [[nikotiin]] jpm. Mõju võib olenevalt ainest olla pidurdav, blokeeriv või stimuleeriv.
AntudTeatud teaduslikke[[narkootikum]]ide teooriaidpikaajalisel kasutataksetarvitamisel mittevõib üksnesinimorganismil keelatudtekkida narkootliste ainetefüsioloogilistest, vaidanatoomilistest aga ka retsepti-neuroloogilistest japõhjustest muudetingituna ravimiteorganismis ningseisund, hormoonpreparaatidekus väljatöötamiselsünapside signalisatsioonisüsteem, geenid, retseptorid ja tarvitamiselained muudavad aju eri süsteemide suhtlust. KaNii, mainitudet tekib [[tundetus]] tarbitava narkootikumi ühendite vastu, mida nimetatakse [[sõltuvus (narkoloogia)|sõltuvus]]. Mainitud juhtudel esineb häireid inimeste tervislikus seisundis, nii näiteks võivad serotoniiniretseptorite blokaatorid, pikaajalisel tarbimisel põhjustada erinevaid ladestusi ajus, seedeelundkonnas (ja kõikjal, kus serotoniiniretspetroid paiknevad), sest. needNeed sisaldavad aineid, mis sarnanevad mediaatoritega sünapsides ja seetõttu organism ülekandeainet enam bioloogilistel alustel (normaalne ringlus) ise ei sünteesi. Nii vajataksegi aina uusi, suuremaid koguseid "asendusaineks" saanud alkoholi, ravimi, nikotiini ja ka narkootikumi koguseid. Sellistest nimetatud sõltuvustest ravi puhul saame rääkida arvatavasti üksnes inimeste puhul (nt serotoniini- ja dopamiiniretseptorid (geenid) on ka kuldkaladel) ja ravi on aeganõudev. <ref name="z703K" /> <ref name="O7mSU" />▼
 
Teaduslikke teooriaid kasutatakse mitte üksnes keelatud narkootliste ainete, vaid ka retsepti- ja muude ravimite ning hormoonpreparaatide väljatöötamisel ja tarvitamisel.
Teatud [[narkootikum]]ide tarvitamisel võib inimorganismi füsioloogilistest, anatoomilistest aga ka neuroloogilistest põhjustest tingituna tekkida nimetatud ainete pikemaajalisel tarbimisel organismis seisund, kus sünapside signalisatsioonisüsteem ja geenid ning retseptorid ja ained muudavad aju eri süsteemide suhtlust nii, et tekib [[tundetus]] tarbitava narkootikumi ühendite vastu, nimetatakse ka [[sõltuvus (narkoloogia)|sõltuvus]].
▲Antud teaduslikke teooriaid kasutatakse mitte üksnes keelatud narkootliste ainete, vaid ka retsepti- ja muude ravimite ning hormoonpreparaatide väljatöötamisel ja tarvitamisel. Ka mainitud juhtudel esineb häireid inimeste tervislikus seisundis, nii näiteks võivad serotoniiniretseptorite blokaatorid, pikaajalisel tarbimisel põhjustada erinevaid ladestusi ajus, seedeelundkonnas (kõikjal kus serotoniiniretspetroid paiknevad), sest need sisaldavad aineid, mis sarnanevad mediaatoritega sünapsides ja seetõttu organism ülekandeainet enam bioloogilistel alustel (normaalne ringlus) ise ei sünteesi. Nii vajataksegi aina uusi, suuremaid koguseid "asendusaineks" saanud alkoholi, ravimi, nikotiini ja ka narkootikumi koguseid. Sellistest nimetatud sõltuvustest ravi puhul saame rääkida arvatavasti üksnes inimeste puhul (nt serotoniini- ja dopamiiniretseptorid (geenid) on ka kuldkaladel) ja ravi on aeganõudev.<ref name="z703K" /><ref name="O7mSU" />
 
==Neuropatoloogia==
 
[[Kesknärvisüsteem]]iga [[loomad]]el (sh [[inimene|inimestel]]) seostatakse sünapside patoloogiaga selliseid haiguslikke seisundeid nagu [[Alzheimeri tõbi]] ja prioonhaigused. <ref name="02kmV" />
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Sünaps"