Redaktsioon: 11. aprill 2021, kell 20:26 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. mai 2021, kell 12:14 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
21. rida: \| peasekretär = \| juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" -->Ämari vangla direktor \| juht_nimi = [[Gunnar Bergvald]] (1996-2003<ref>[https://www.harjuelu.ee/vasalemma-vald-peab-uhinemislabiraakimisi-padise-ja-novaga/ Vasalemma vald peab ühinemisläbirääkimisi Padise ja Nõvaga], www.harjuelu.ee, 11.03.2016</ref>)<br>[[Toomas Ernits]]<br> [[Arvi Laide]]<ref>[https://www.postimees.ee/1769839/vagistajatest-vennad-varastasid-amari-vanglast-elektriauto Vägistajatest vennad varastasid Ämari vanglast elektriauto], www.postimees.ee, 14. märts 2008</ref> \| juht2_nimetus = \| juht2_nimi = 40. rida: '''Ämari vangla''' oli [[vangla]] Harju maakonnas tänase [[Lääne-Harju vald\|Lääne-Harju valla]] territooriumil [[Rummu]]s. See lõpetas tegevuse [[1. november\|1. novembril]] [[2007]], kui see liideti [[Murru vangla]]ga<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12867934 Justiitsministri määruste muutmine seoses Ämari Vangla liitmisega Murru Vanglaga]</ref><ref>[http://www.postimees.ee/?id=21347 Ämari vangla kinnistule pakkumisi ei tehtud]</ref>. == Vangla ülesanded == Vangla ülesandeks oli vastavalt põhimäärusele: * korraldada kinnipeetavate kinnipidamine; 57. rida: * täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12807261 Ämari Vangla põhimäärus], RTL 2001, 133, 1930</ref>. Ämari vanglas oli kokku viis salka (ametliku nimega eluosakonda), viis üksteisest eraldatud ühiselamu tüüpi maja, kus igas elab 80-120 vangi. Ämari vanglas oli ainult üks eluosakond (V) lukustatud kambritega, ülejäänud neli eluosakonda (I, II, III, ja IV) on aga ühiselamu tüüpi hooned. ~~Toad~~Ämari kõige rangema [[Režiim\|režiim]]iga osas, viiendas salgas, kus säilitati eluaegseid vange, distsiplinaarkaristust kandvaid või teistest julgeoleku kaalutlusel isoleeritud kinnipeetavaid<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69063485/kinnipeetavad-on-seal-nagu-puhad-lehmad "'Kinnipeetavad on seal nagu pühad lehmad!“], ekspress.delfi.ee, 10.09.2003</ref>. Vanglažargoonis kutsutakse seda "valgeks majaks“. Teiste eluosakondade toad olid varustatud puidust ustega, mida ei saanud ööseks lukustada. Laagertüüpi vanglas nimetatakse kinnipeetavatele elamiseks määratud hooneid eluosakondadeks, mis sisuliselt on aga tegelikult ühiselamud. Eluruume aga tinglikult kambriteks. Ämari vanglas on ühes hoones kaks eluosakonda koos, kus asuvad eluosakonnad on üksteisest eraldatud hoone poolitamise teel koridori keskel, teistes kõikides on igas hoones üks kinnipeetavate eluosakond. Vanglas tegeles üldhariduse andmisega (nii põhikooli kui gümnaasiumi osas ja nii eesti kui vene keeles) alguses [[Rummu Erikutsekool]], hiljem tegeles üldhariduse andmisega [[Keila Ühisgümnaasium]]. Samuti tegeles kutsehariduse andmisega [[Rummu Erikutsekool]]. Ämari Vangla territooriumil paiknevas metallitsehhis valmistatas AS Eesti Vanglatööstus töömahukaid metallkonstruktsioone, mööblit, kaminaid, ahjusid, tarvikuid jne. == Ajalugu == === JUM-422/4 === {{Infokast organisatsioon \| nimi = JUM-422/4 101. rida ⟶ 102. rida: \| märkused = }} [[Eesti NSV Siseministeerium]]i ~~vangla~~kinnipidamisasutus (JUM-422/4) pindalaga 92 743 m² valmis [[15. veebruar]]il [[1984]]. aastal. Vangla asus [[Harju rajoon]]is [[Rummu alevik]]us ca 9,3 hektari suuruse pindalaga valvataval maa-alal. Vangla oli mõeldud 500–550 kinnipeetavale. === PTK nr. 4 === ~~Vangla asus Harjumaal [[Rummu alevik]]us ca 9,3 hektari suuruse pindalaga valvataval maa-alal. Vangla oli mõeldud 500–550 kinnipeetavale.~~ Kinnipidamisasutuse nimetus muudeti [[Eesti NSV Siseministeerium\|ENSV Siseministeerium]]i 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr. 4, moodustati Parandusliku Töö Valitsuse baasil [[Kohtuotsuste Täitmise Amet]].▼ 1992. aasta märtsis vanglas toimunud massiliste korratuste ajal<ref>[http://stud.sisekaitse.ee/podra/Vanglarahutus/mari_vangla_vahejuhtum_1992.html Ämari Vangla vahejuhtum 1992], http://stud.sisekaitse.ee/</ref> süüdati kinnipeetavate poolt põlema ühiselamu nr 2 hoone. Kahjustused olid nii suured, et hoone tunnistati kõlbmatuks ning taastamistöid suure mahu tõttu ei teostatud. ▼ [[Riiklik Kinnipidamiskohtade Amet\|Riikliku Kinnipidamiskohtade Amet]]i peadirektori 03.05.1994. a käskkirjaga nr 81 nimetati kinnipidamisasutused vanglateks. ▼ Ämari vangla liideti 01.12.2007. a [[Murru vangla]]ga (justiitsministri 28.09.2007. a määrus nr 39)▼ {{Infokast organisatsioon \| nimi = Parandusliku Töö Koloonia nr. 4 152. rida ⟶ 143. rida: \| märkused = }} ▲Kinnipidamisasutuse nimetus muudeti [[Eesti NSV Siseministeerium\|ENSV Siseministeerium]]i 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr. 4, moodustati [[Siseministeerium]]i Parandusliku Töö Valitsuse baasil [[Kohtuotsuste Täitmise Amet]]. 1991. aastal toimus PTK nr. 4 rahutus, kui mitu kinnipeetavat ronisid korstna otsa, põhjuseks oli kinnipeetavate soov vanglast vabaneda ▲1992. aasta ~~märtsis~~11. märtsil koloonias nr. ~~vanglas~~4 ~~toimunud~~alanud massiliste korratuste ajal<ref>[http://stud.sisekaitse.ee/podra/Vanglarahutus/mari_vangla_vahejuhtum_1992.html Ämari Vangla vahejuhtum 1992], http://stud.sisekaitse.ee/</ref> süüdati kinnipeetavate poolt põlema ühiselamu nr 2 hoone. Kahjustused olid nii suured, et hoone tunnistati kõlbmatuks ning taastamistöid suure mahu tõttu ei teostatud. 1992. aastal toimus koloonias nr. 4 pikim vanglarahutus ning kõige suurim põgenemine<ref>Kalle Kitsing, [https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1390/2009%20Kitsing.pdf?sequence=1&isAllowed=y VANGLARAHUTUSED: OLEMUS JA PÕHJUSED], Sisekaitseakadeemia Justiitskolledž, Tallinn 2009 lk 19</ref>. Koloonia nr. 4 massiline korratus põhjustas ka teistes vanglates erinevaid rahutusi, olukorra lahendamiseks kasutati teiste vanglate ametnikke ja [[K-komando]]t. === Ämari vangla === ▲[[Riiklik Kinnipidamiskohtade Amet\|Riikliku Kinnipidamiskohtade Amet]]i peadirektori 03.05.1994. a käskkirjaga nr 81 nimetati kinnipidamisasutused vanglateks. 1996. aaastal leidis aset rahutus Ämari Vanglas, milles osalesid 6 alkoholijoobes kinnipeetavat. Vigastati kahte vanglaametnikku ja kinnipeetavad üritasid vanglast põgeneda. 2006. aastal alustasid rohkem kui sada Ämari vangla kinnipeetavat alustasid näljastreiki, kuna nad pole rahul vangla plaaniga likvideerida vangide poolt ehitatud spordinurgad<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2006/11/30/ule-saja-amari-vangla-kinnipeetava-alustas-naljastreiki Üle saja Ämari vangla kinnipeetava alustas näljastreiki], www.aripaev.ee, 30. november 2006</ref> ▲Ämari vangla liideti 01.12.2007. a [[Murru vangla]]ga (justiitsministri 28.09.2007. a määrus nr 39) ==Viited==

Ämari vangla: erinevus redaktsioonide vahel