Prantsuse-Preisi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P keelepar |
Kirjas oli 1781, kuid tegelikkuses toimus see sõda ju 19. sajandil, seega muutsin selle 1871. Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
90. rida:
16. juulil 1870 hääletas Prantsuse parlament Preisimaa sõja kuulutamise poolt ja lahingutegevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserkond, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke.
Mitmed järjestikused Saksa võidud Ida-Prantsusmaal, kulmineerudes [[Metzi piiramine|Metzi piiramisega]] 1870. aasta augustis ja [[Sedani lahing]]uga sama aasta septembris, mille tulemusena vangistati Prantsuse keiser Napoleon III ja marssal [[François Achille Bazaine|F. A Bazaine]], põhjustasid Prantsuse teise keisririigi lagunemise. 4. septembril kuulutati Pariisis välja [[Prantsuse kolmas vabariik]], mis jätkas edutult sõda sakslastega veel viis kuud kuni 28. jaanuaril 1871 [[Pariisi piiramine (1870–71)|langes pealinn Pariis]] sakslaste kätte. Seejärel puhkes linnas revolutsiooniline mäss ja võimu haaras [[Pariisi kommuun]], mis valitses Pariisi kaks kuud, kuni
Sõja lõpul kuulutasid kuulutasid sakslased välja ühendatud [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]], mida juhtis Preisi kuningas (hiljem Saksa keiser) [[Wilhelm I]]. 10. mail 1871 sõlmitud [[Frankfurdi rahuleping]]uga sai Saksamaa omale suurema osa [[Alsace]]'st ja mõned alad [[Lorraine]]'st, millest moodustati keiserlik territoorium [[Elsass-Lotring]] (''Reichsland Elsaß-Lothringen''). Sakslaste võit Prantsusmaa üle ja järgnenud [[Saksamaa rahvusriik]]lik ühendamine muutis märkimisväärselt [[Jõudude tasakaal Euroopas|jõudude tasakaalu Euroopas]], mis oli senisel kujul püsinud alates 1815. aasta [[Viini kongress]]ist. Niisamuti sai riigikantsler sai Otto von Bismarck järgnevaks kaheks aastakümneks tugeva autoriteedi rahvusvaheliste suhete korraldamisel.
| |||