Vändra kurttummade kool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Vändra kurttummade kool oli esimene kurttummade õpetamisele pühendunud õppeasutus Eestis. See asutati [[1866]]. aastal [[Vändra Martini kogudus|Vändra Martini koguduse]] pastori [[Ernst Sokolowsky]] eestvõttel. Algkapital koolimaja ehitamiseks ja kooli rajamiseks saadi parun Gotthard Krüdeneri 1000-rublasest pärandusest ja koguduse korjandusest. Seetõttu kandis kool pikka aega ka Gotthardi nime ('''Gotthardi kool Eesti kurttummadele lastele''').<ref name="RA fondiloend">{{RA fondiloend|12483}} (vaadatud 24.10.2018)</ref>
Kooli avamise järel tuli sinna üheksa õpilast, koolikursus kestis seitse aastat. Õpetajana asus koolis tööle [[Johannes Eglon]],<ref name=":0" /> kes töötas koolis kuni 1899. aastani, olles aastatel 1891–1894 ka kooli juhataja. Kooli haldamine jäi täielikult [[Johannes Eglon|Johannes Egloni]] õlule siis, kui Sokolowsky 1891. aastal Liivimaalt välja saadeti.<ref name=":0" />
Õppetöö aluseks oli nn saksa meetod ehk kurttummadele kõnekeele õpetamine.<ref name="RA fondiloend" /> Õppeainetest oli esimene usuõpetus. Õpetati veel aritmeetikat, grammatikat, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist ja tööõpetust. Kuna usuõpetusel oli koolis tähtis koht, siis lõppes ka koolikursus leeriga.<ref name=":0" />
11. rida:
1879. aastal avati koolis teine klass ja 1885/1886. õ-a õppis koolis juba 20 õpilast.<ref name=":0" />
1893. aastal avati koolis neljas klass.<ref name=":0" /> 15. augustil 1894 sai [[Johannes Eglon]]i järel kooli juhatajaks kurttummade kasvatamises end täiendanud Vändra pastor [[Constantin Immanuel Hörschelmann|Constantin Hoerschelmann]].<ref name=":1">[https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia.] Koostaja Heino Rannap, 2012.</ref>
Alates 1898. aastast oli kool keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)|Aleksandra Fjodorovna]] kaitse all. Kooli toetasid rahalisel ka Liivimaa ja Eestimaa rüütelkond ning Tallinna linn. Kurttummade koolid olid veel Saaremaal Pühal (1893–1932, suleti rahapuudusel) ja Võrumaal Põlvas (1897–1916), aga Vändra kool oli kõige tuntum.<ref name=":0" />
24. rida:
Koolimaja asupaigaks valiti maa-ala Paide ja Viljandi maantee vahel. See kuulus mõisnik [[Carl von Ditmar|Carl von Ditmarile]] ja seda tuli temalt rentida.<ref name=":0" /> 1877. aastal osteti maa (Kingisepa talu) [[Vändra mõis|Vana-Vändra mõisalt]] koolile.<ref name="RA fondiloend" />
Õpilaste arvu pidev suurenemine nõudis koolimajale järjest uute juurdeehituste tegemist. 1889. aastal tehti vanale koolimajale juurdeehitus, mis võimaldas avada kolmanda klassikomplekti. Uus, avaram koolimaja ehitatakse 1893.
Pärast kurttummade kooli üleviimist [[Porkuni|Porkunisse]] oli hoone edaspidi pikka aega kasutuses [[Vändra Gümnaasium|Vändra kooli]] algklasside majana ja internaadina, lõpuks täiskasvanute õhtukoolina.Alates 1990. aastatest on hoone seisnud kasutuseta ja see on osaliselt lammutatud.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84068372/taispuidust-ehitistel-on-vagi Metsalood, Leili. Täispuidust ehitistel on vägi.] Maaleht, 26. mai 2017.</ref>
|