Joaoru: erinevus redaktsioonide vahel

Joaoru nimi on tuntuks saanud 1920. või 1930. aastatel, varem on kohta kutsutud saksapäraselt Juhkentaliks [[Joala mõis]]a samanimelise [[Juhkentali mõis|poolmõisa]] järgi ([[saksa keel]]es ''Joachimsthal'', vene keeles ''Іоахимсталь'').<ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Joaoru Joaoru], Dictionary of Estonian Place names</ref>.

[[File:Narva linnaplaan, 1876.png|pisi|left|Narva linnaplaan, 1876. Kaardil ''Joachimsthal'']]

[[1819]] asutas [[Paul Momma]] [[Narva jõgi|Narva jõe]] äärde [[Joala mõisamõis]]a maadele ketrusvabriku, hilisema nimega [[Narva kalevivabrik]]. Mõisa alale jäid [[1857]]. aastal loodud [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tööstusehitisedehitised.<!-- allikana kasutati Kohanimeraamatu andmebaasi, ent see on avaldatud veel praegu (veebruar, 2016) tööversioonina"--> [[1881]] alustati [[Narva Aleksandri Suurkirik]]u ehitust Joala mõisa maale, mille mõisaomanik kirikule kinkis.

Joaoru linnaosa areng on seotud 1870. aastal ehitatud [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Peterburi–Narva raudtee]]ga ning [[Kreenholmi Manufaktuur]]iManufaktuuri tegevusega. Kreenholmi vabriku juurde Narva jõe läänepoolsele kaldale rajati paralleelselt vabrikuhoonetega teenistujate ja tööliste asum. Kreenholmi, vabriku asummis moodustas omamoodi satelliitlinna Narvale. Administratiivselt olikuulus Joaoru 20. sajandi alguses Kreenholmi[[Joala Manufaktuurivald]]a tööliste[[Vaivara linnaosakihelkond]]a [[Virumaa]]l, alates 1917. aastast kuulus JoaorgJoaoru Narva alla.<ref>[http://www.narvagate.eu/est/ajalugu.html Ülevaade piirkonna kujunemise ja ehituse ajaloost]. www.narvagate.eu</ref>

Joaoru [[asum]]i varasemad hooned ehitati eranditult puidust, kuna [[Narva kindlus]]ele lähemale oli keelatud kivimaju ehitadalähemale kui 1,4 km ehitada kivimaju. 1864. aastal kustutati Narva Venemaa kindluste nimekirjast ja lubati kivihoonete rajamist endisesse keelutsooni. 1870. aastail asutati Joaoru jäärakusse malmivalu tehas, mis oli Narva linna lähikonna üks suuremaid tootmisettevõtteidettevõtteid enne [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimene maailmasõda]]. MalmivalutehasTehas tootis veetorusid.

Ülejäänud Joaorus olid eramajad õuede ja aiamaadega, Narva linna lõunakülje ja raudtee vahel väljakujunenud [[Joaoru eeslinn]]a peatänav oli lõuna poole viiva vana tee osa (praegune [[Aleksander Puškini tänav]]). Joaoru eeslinna kavandati Kreenholmi manufaktuuri töötajate elamud ning 1881. aastal luteri [[Narva Aleksandri Suurkirik|Aleksandri kirik]] ja Kulgu tehases valminud erivärvilistest tellistest apostliku õigeusu [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]].