Christian II: erinevus redaktsioonide vahel

{{See artikkel| räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge [[Christian II (täpsustus)]].}}

'''Christian II''' ehk '''Kristian II''' (ka '''Kristian Türann''') ([[1. juuli]] [[1481]] [[Nyborg]] – [[25. jaanuar]] [[1559]] [[Kalundborg]]) oli [[Taani ajalugu#Kalmari uniooni periood|Taani]] [[Taani kuningas|kuningas]] ja [[Norra ajalugu#Kalmari uniooni periood|Norra]] [[Norra kuningas|kuningas]] [[1513]]–[[1523]] ning [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[1520]]–[[1521]].

 

==Päritolu==

Christian oli [[Taani]] ja [[Norra]] kuninga [[1481]]–1513 ning [[Rootsi]] kuninga ('''Johan II''') [[1497]]–[[1501]], [[Kalmari unioon]]i valitsenud monarhi [[Hans]]u poeg.

Aastatel [[1506]]–[[1512]] oli Christian Norra asevalitseja. Ta paistis silma osava riigimehena, kuid paraku oli ta suhteliselt julma ja iseka iseloomuga ning sageli ka [[paranoia]]de küüsis. Peale selle oli tal lihtrahva seast pärinev armuke [[Dyveke Sigbritsdatter]], kelle ema Sigbrit sai tema üle väga suure mõju. Kuningas Hans ei olnud sellise asjade käiguga mõistagi rahul ning peksis korduvalt oma juba täiskasvanud poega. See siiski midagi ei muutnud.

 

==Riigivalitsemine==

 

Peagi otsustas Christian ka [[Rootsi]] taas kindlalt Kalmari uniooniga liita. Viimased 20 aastat olid seal valitsenud regendid, kes valitsesid Taani kuningast tegelikult sõltumatult. Kuningas Hans oli 4-ks aastaks ([[1497]]–[[1501]]) Rootsi troonile saanud, kuid peale seda olid taanlaste katsed rootslasi endale allutada lõppenud läbikukkumisega. Esialgu ei õnnestunud see ka Christianil, kuid [[1520]]. aastal õnnestus tal viimaks regent [[Sten Sture noorem]]at otsustavalt võita ja Rootsi allutada. Novembris vandusid Rootsi seisused talle truudust, kuid paranoilisele monarhile polnud sellest küllalt. Et vastupanu lämmatada, lasi ta korraldada [[Stockholmi veresaun]]a, kus hukati kümneid, Christianile truudust vandunud, kuid iseseisvust pooldavaid rootsi aadlikke. Selle eest sai Christian endale hüüdnimeks Kristian Türann.

Peale 1520. aasta sündmusi näis, et Kalmari unioon oli täielikult taastatud ning unioonikuninga võim kindlam kui kunagi varem. Kuid juba [[1521]]. aasta suvel hakkasid rootslased eesotsas [[Gustav Eriksson Vasa]]ga mässama ning kukutasid Christiani Rootsi troonilt. Peagi levis rahulolematus ka Taanisse ning seejärel vallandus sõda [[Hansa]]ga.

 

[[1523]]. aastal algas [[Jüütimaa]]l mäss ning kuningaks kuulutati Christiani onu [[Frederik I]] nime all. Christian pidi põgenema. Ta lahkus Hollandisse, kus astus koos perega [[luteri usk]]u. See teda keiser Karli silmis mõistagi usaldusväärsemaks ei teinud ning peagi pidi ta katoliiklusse naasma.

 

Lootes [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Karl V]] toetusele, püüdis Christian [[1531]]. aastal taas Taani ja Norra troonile tõusta. Kuid tema laevastik paisati tormis laiali ning Norrast kaugemale ei õnnestunud ekskuningal jõuda. Frederik I-ga liitus tema vastu ka [[Rootsi kuningas]]

 

==Isiklikku ja järglased==

Christian II oli abielus 1515. aastast [[Burgundia hertsog]]i [[Philipp Ilus]]a ja [[Kastiilia]] printsessi [[Juana]] tütre ja tulevase [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Karl V]] õe [[Burgundia Isabella]]ga (1501–1526), nende järglased:

* Christian ([[1516]]–1516)