Redaktsioon: 19. märts 2021, kell 18:17 redigeeri Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 307 muudatust P →‎Poliitiline kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. märts 2021, kell 20:35 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
20. rida: Väga suur osa lugemisväärsest kirjandusest oli tõlgitud eesti keelde ja liikus käest kätte üksnes kirjutusmasinal ümber trükitud eksemplarides: [[Carlos Castaneda]], [[Alan Watts]]i, [[Erich Fromm]]i jpt teosed, aga ka näiteks Henry Bieleri "Toit on teie parim ravim", Raymond Moody "Elu pärast elu" ja paljud teised tol ajal maailmas mõju avaldanud raamatud. Neid tõlgiti, paljundati ja levitati täiesti isevoolu teel, vabast tahtest, tasuta. See oli hindamatu panus tolle aja lugemisvaramusse. [[1960. aastad\|1960. aastate]] lõpul ja [[1970. aastad\|1970. aastate]] esimesel poolel ~~hakkasid~~hakkas sel kombel ilmuma mitmesuguseid valikkogumikke, mis sisaldasid peamiselt välisajakirjandusest tõlgitud artikleid. Nii näiteks liikusid [[Jerzy Grotowski]] teatritegevusega seotud tekstid, aga oli ka originaalmaterjale. Mitmed taolised kogumikud ilmusid perioodiliselt läbi aastate. Tuntumad neist olid [[Thespis]] (teatriajakiri), [[Visarid]] (kunstiajakiri) ja [[Magisteerium]] (''New Age''<nowiki>'i</nowiki> ajakiri). Läbi kogu selle aja trükiti mitmekordselt ümber, paljundati ja levitati [[pagulus]]es ilmunud eesti autorite teoseid, Nõukogude okupatsioonile eelnenud iseseisvuse ja Saksa okupatsiooni ajal ilmunud raamatuid ja artikleid ning palju muud. Üsna suure leviku osaliseks selles valdkonnas said [[Uku Masing]]u luuletused, poeemid, esseed ja artiklid. [[Jaan Tooming]]a stuudios oli võimalus kuulata Uku Masingu loengutsüklit "Taevapõdra rahvastest ehk juttu boreaalsest hoiakust", mis seejärel levis samamoodi laialdaselt. 32. rida: Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks selles valdkonnas sai [[Paul-Eerik Rummo]] luulekogu "Saatja aadress ja teisi luuletusi". [[1972]]. aastal keelduti seda ametlikult avaldamast. Kogu levis aga laialdaselt [[omakirjastus]]likul teel ning isegi selle esimene retsensioon pidi ilmuma omakirjastuslikus väljaandes "Vigilia". Sellisel viisil levis ka noorte autorite looming. Esialgu ametlikult küll ENSV Kirjanike Liidu juurde kuuluvate Noorte Autorite Koondiste väljaannetena ("[[Hees]]"), hiljem juba täiesti sõltumatutena, ilmusid peamiselt originaalluulet sisaldavad almanahhid "Hees" (I – IV), "[[Marm]]", "[[Kolme mehe laulud]]", "Kurekell", "Kamikadze" (I – III), "Meie", "Karjamaa", "Salong", "Kuller" (I – II), [[Tõlet (almanahh)\|"Tõlet"]] (I – III), "Magasin", "Avangardi lõpp", "Konformismi sünd", "Urikiri", "Existentia" (I – III) jpt. Omaette nähtuse moodustas masinakirjaline ajaleht "[[Poolpäevaleht]]", mida ilmus 7 numbrit. Esseistikat sisaldav "Vigilia" ilmus 5 numbrit. 52. rida: Eesti keeles levisid [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salajased lisaprotokollid ja nendega seotud diplomaatiline kirjavahetus NSV Liidu ja Saksamaa vahel. Kõige järjepidevam poliitiline väljaanne oli aastatel [[1978]]–[[1987]] ilmunud kogumik "[[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]]", mida ilmus kokku 25 numbrit ja mis avalikustas [[KGB]] tegevust, mitmesuguseid sündmusi, pöördumisi jpm. Selle (konspiratiivsed) toimetajad olid järgemööda [[Jüri Adams]], [[Viktor Niitsoo]], [[Arvo Pesti]] ja [[Mati Kiirend]]. Lisaks käest kätte liikuvatele masinkirjalistele eksemplaridele toimetati ~~need~~neid peagi ka välismaale, kus seejärel raadiojaama [[Vaba Euroopa]] eestikeelsetes saadetes neid ette loeti. "Lisanduste..." sisuliseks jätkuks oli aastatel [[1987]]–[[1988]] ilmunud [[MRP-AEG Infobülletään]], mis oli eeskujuks [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1\|Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr. 1]] häälekandja [[Avalik Arvamus]] (1988) loomisel.

Omakirjastuslik tegevus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel