Hispaania kodusõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
|||
130. rida:
Osavõtt Hispaania kodusõjast oli Eesti kodanikele keelatud. 20. veebruaril 1937 andis riigivanem [[Konstantin Päts]] välja «Hispaania kodusõjast osavõtmise keelu seaduse», mis keelas Eesti kodanikel osa võtta Hispaania kodusõjast ükskõik millisel poolel, samuti ei tohtinud Eestis värvata vabatahtlikke kodusõtta ega teha kihutustööd. Sõtta värbajaid ja sõjast osavõtnuid tuli karistada «vangimajaga mitte üle 3 aasta» (RT, 17, 26. veebruar 1937).
Vabariiklaste poolel sõdis eri aegadel vabatahtlikuna kuni paarsada eestlast. Andmed [[falangistid]]ega koos sõdinute kohta on lünklikud, on teada 92 mehe nimed. Hispaaniasse jõudsid vabatahtlikud salaja, üldjuhul läbi Skandinaavia maade (kus asus [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] illegaalne [[EKP Keskkomitee|Keskkomitee]]), [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]], aga ka muid teid pidi. Mindi üksikult ja väiksemate gruppidena, valdavalt ajavahemikus 1937. aasta algusest kuni 1938. aasta augustini. Eestlased sõdisid enamikus 12. [[Garibaldi]]-nimelises internatsionaalses brigaadis või 13. [[Dombrowski]]-nimelises interbrigaadis. Mõne eestlase sõjatee algas [[11. interbrigaad]]is, mis ümberpiiratud Madridile 1937. aasta alguses esimeste hulgas appi läks. Üksikuid eestlasi jagus ka muudesse väeosadesse.
Ilmselt esimese eestlasena asus Hispaanias sõjategevusse [[Leopold-Rudolf Bette]] [[Pseudonüüm|alias]] [[Antonio Williams Alejandro]], kes 11. interbrigaadi (valdavalt prantslased-belglased) koosseisus 1936. aasta novembris osales Madridi kaitselahingutes. Nimekas vabariiklaste poolel sõdija oli [[Kuperjanovi jalaväepataljon|kuperjanovlasest]] [[Udo Einsild]], hüüdnimega Habe, kes oli ka [[Vabadusrist]]i kavaler.
| |||