Hiiu kannel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hiiu kannel''', tuntud ka kui '''hiiurootsi kannel, rootsikannel, Rootsi kannel, vibukannel, kiigekannel või talharpa''', on [[Poogenkeelpillid|poogenkeelpill]], millel on sõrmlaua asemel auk (mõnel juhul isegi kaks). Talharpa põhiline konstruktsiooniline erijoon on võtmeauk. Seda tüüpi pillide keeled on valmistatud hobuse sabajõhvidesthobusesabajõhvidest.

[[Vormsirootsi murrak|Vormsirootsi murrakus]] on pilli nimetus ''"talharpa''". ''Tal'' tähendab [[jõhv]]i, ''harpa'' on aga vana skandinaaviakeelne sõna, ilmselt keelpilli märkimiseks.

Pilli eestikeelsed nimetused tekitavad tihti segadust, kunasest Hiiu kannel ei ole tegelikult [[kannel]]. SõnaArvatakse, et sõna "kannel" arvatakse olevat olnudoli eesti keeles "keelpilli" sünonüüm, seega hakati rootslaste käest saadud võõrapärase nimega keelpilli kutsuma automaatselt kandleks kutsuma.

Tänapäeval levinuim nimetus "Hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest [[Hiiumaa]]ga. Tegelikult oli talharpatraditsioon ikkagi [[Vormsi]]l, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest see asus poolel teel Hiiumaale. Nimetus "Hiiu kannel" ongi jäänud järgijärele vormist "hiiurootsi kannel".

Eesti aladel levinud pillil on kas [[viiul]]it meenutav või nelinurkne kõlakast, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Keeli on kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasooltest. Pill asetatakse põlvedele või põlvede vahele ning seda mängitakse vibutaolise poognaga. Sõrmed pistetakse mänguavast tagantpoolt läbi, keeltekeeli lühendamine toimublühendatakse [[küüs|küünte]] ja [[liiges]]e vahelise kohaga sõrme tagaküljel, või sõrme siseküljega. Helisid võetakse vasaku käe sõrmedega, puudutades esimest, tihti ka teist keelt. Ülejäänud on [[burdoonkeel]]teks, mis kõlavad roobi lameduse tõttu pidevalt kaasa kõlavad. Keeled on häälestatud kas [[kvart]]ides või [[kvint]]ides.

Hiiu kandle taoliste pillide ajalugu on pikk, ulatudes teadaolevalt [[11. sajand]]isse. Tõenäoliselt on pillipill päritolupaigakspärit [[Briti saared|Briti saartelt]], kus see on muutunud [[näppepill]]ist poogenpilliks. Sealt arvatakserändas pill olevat rännanudarvatavasti [[Shetlandi saared|Shetlandi saarte]] ja [[Norra]] kaudu [[Rootsi]], edasi Eestisse ja [[Soome]]. Põhjamaade vanim teade on [[Trondheimi katedraal]]is säilinud kivikuju Hiiu kandle taolise pilli mängijast umbes aastast [[1350]].

Hiiu kandle perekonda kuuluvad mitmedpaljud pillid Euroopa eri paikadest, igaühel omadoma nimetused, ningnimetus. tihtipealeTihtipeale kasutatakse neid nimetusi läbisegi, pidamata silmas konteksti.