Jahu tänav: erinevus redaktsioonide vahel

Aastatel [[1924]]–[[1941]] asus Jahu tänavas ettevõttele [[J. Puhk & Pojad]] kuulunud 1924. aastal valminud [[Puhkide jahuveski]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/nooltartu/1930/04/05/8 Ringkäigul kodumaa tööstustes. J. Puhk ja Poegade suurveskis], Nool (Tartu), nr. 19, 5 aprill 1930</ref>. 1924 suvel omandas [[Ilmarine AS]]-is enamusaktsiad perefirma "J. Puhk ja Pojad" ning "Ilmarise osaliselt tühjaks jäänud hoonetesse rajati makaronitehas, vabale territooriumile kerkisid Eesti suurim jahuveski, viljaelevaator ja leivatehas. Teraviljast [[Import|imporditi]] nisu peamiselt Ameerikast, rukist Saksast ja Poolast. 1927. aastal ehitati veski juurde uus siloait, mis mahutas üle poole miljoni [[puud]]a vilja ja 1927 aastal täienes veski 45 m [[viljaelevaator]]iga, mis oli silmapaistev Tallinna uhkes siluetis. Tallinna suurveski kõrval tegutsesid firma jahuveskid Tartus, Narvas ja Pärnus ning Soomes, kaupluste ja ladude võrk aga hõlmas kogu Eestit. 1934. aastal suundus [[Eduard Puhk]] Soome, kus ta tegi Helsingisse veski, mille nimetas [[Helsingin Mylly]]. Jahuveski ja [[viljaelevaator]] hävitati 27. augustil<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/08/27/83 Sõjaajal oli Tallinnas 159 tulikahju], Eesti Sõna, nr. 197, 27 august 1942</ref> 1941. aastal [[Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast|Nõukogude vägede evakueerumisel]] [[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Tallinnast]]. 1993 aastal, pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]], asutati Jüri Puhki poolt Eestisse [[Balti Veski AS]] ja Eestis tegutseb ettevõte Veski Mati kaubamärgi all.