Sõjategevus Eestis (1944): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
168. rida:
20. septembril algas Saksa vägede taandumine ning 67. armee jõudis välja Läti territooriumile. 21.–23. septembril peeti veel lahinguid [[Taagepera]] ja [[Ala (Tõrva)|Ala]] ümbruses, kuid 24. septembriks jõudis 67. armee tervenisti Läti territooriumile.
Visa vastupanu kaitseliinil „Walk“ oli tingitud sakslaste operatiivgrupi „Narva“ väljaviimise vajadusest Põhja-Eestist, plaanist „Aster“ ja saksa vägede järkjärguliseks tagasitõmbumiseks Eestist uutele kaitseliinidele Lätis.
==Tallinna pealetung==▼
[[File:Прибалтийская операция.jpg|pisi|300px|Baltikumi pealetungi, Tallinna pealetungisuunad]]▼
{{vaata|Tallinna pealetungioperatsioon}}▼
1944. aasta 17.–26. septembril viisid [[Punaarmee]] [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] ellu [[Tallinn]]a pealetungioperatsiooni. 2. löögiarmee tungis [[Emajõgi|Emajõe]] joonelt [[Tapa]]-[[Rakvere]] suunas ja 8. armee tungis peale [[Narva]] suunas. Eesmärk oli Kirde-Eestis paiknevatel [[Saksa Riik|Saksa]] väeüksustel taganemistee ära lõigata ning 2. ja 8. armee koostöös hävitada Kirde-Eestis paiknevad Saksa üksused.▼
[[17. september|17. septembril]] 1944 forsseeris [[8. Eesti laskurkorpus]] [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal|Emajõe Kastre suunal]]. 18. septembril jätkas [[2. löögiarmee]] edu arendamist kogu rindel. [[8. Eesti laskurkorpus]] sundis sakslasi järjepanu taanduma. Keskpäeva paiku vallutas piki Peipsi läänekallast liikuv [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[354. laskurpolk]] [[Kallaste]]. [[Omedu]] ja [[Kääpa jõgi|Kääpa jõ]]ele lähenedes tekkis 8. Eesti laskurkorpusel uuesti tõsisemaid kokkupõrkeid Saksa katteosadega. Päeva lõpuks jõudsid nad [[Mustvee]] joonele.▼
{{vaata|Emajõe forsseerimine Kastre suunal}}▼
Tartu suunalt pealetungivate korpuste eelüksustena moodustati 18. septembril liikuvad löögigrupid. 108. laskurkorpuse löögigrupi koosseisu kuulusid 1. tankibrigaad, 397. ründesuurtükkide kaardiväepolk ja 221. tankipolk. 30. kaardiväe laskurpolgu löögigrupi koosseisus olid 152. tankibrigaad, 26. tankipolk ja 1294. liikursuurtükkide polk. Põhja pool Tartut moodustati ka löögigrupp, mille koosseisu kuulusid 30. ja 220. tankibrigaad, 226., 124. ja 27. kaardiväe tankipolk, 351. liikursuurtükkide kaardiväepolk, 86. laskurdiviisi 330. laskurpolk. [[8. Eesti laskurkorpus]]e, kes pidi esimesena Tallinna tungima, löögiüksusse määrati [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[45. tankipolk]], [[925. liikursuurtükkide polk]] ja [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[27. Laskurpolk|27. laskurpolgu]] üks pataljon.▼
Paralleelselt pealetungiga Emajõelt ründas septembris Narva rindelt [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]], mille koosseisu kuulusid 117. laskurkorpuse (72., 120. ja 125. laskurdiviis) ja 109. laskurkorpuse (109. ja 131. laskurdiviis) ning 9. laskurkorpuse (109., 267. ja 345. üksik suurtükkide ja kuulipildujate pataljon) ja 16. kindlustatud rajooni suurtükkide ja kuulipildujate pataljonid.▼
21. septembril jõudis Punaarmee [[2. löögiarmee]] [[8. Eesti laskurkorpus]]e [[249. Eesti Laskurdiviis|249. laskurdiviis]]i [[925. laskurpolk]] [[Loksa]]le põhjarannikul (vt. [[Porkuni lahing#Lahing Loksa väljal]]), 30. kaardiväe laskurkorpuse 63. kaardiväe laskurdiviis [[Vao mõis]]ani ning 108. ja 116. laskurkorpus [[Põltsamaa]]ni. 22. septembril 1944 viidi 8. Eesti laskurkorpus [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] 2. löögiarmee alluvusest [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] alluvusse. Leningradi rinde ülemjuhataja määras 8. armee rünnakusuunaks [[Haapsalu]], 2. löögiarmee rünnakusuunaks aga [[Pärnu]].▼
==Taandumine Narva rindelt==
[[Operatsioon Aster|Eesti mahajätmise plaani]] kohaselt pidid [[Armeegrupp Narwa]] üksused jalgsimarsil lahkuma üle Viljandi Lätti. Mehhaniseeritud väeosad, peamiselt [[III Germaani Soomuskorpus|III Germaani soomuskorpus]]el aga üle Rakvere-Paide Pärnuni. 18. septembril kell 13. 00 käivitus plaan "Aster" ning algas üldine Tannenbergi liini positsioonide mahajätmine, III. Germaani Soomuskorpuse osad alustasid lahkumist pimeduse saabudes. Tannenbergi kaitseliin jäeti maha. Hästi autode ja mootorveokitega varustatud motoriseeritud [[11. SS–diviis Nordland]], [[4. SS-brigaad Nederland]] ja [[11. jalaväediviis]] suutsid Rakvere–Paide–Pärnu marsruudil liikudes edukalt Lätimaale jõuda. 18. septembril said Sinimägedest taganevad eesti üksused käsu asuda kaitseliinile [[Laekvere]] lähistel, 19. septembri varahommikul alustati taganemist [[Kurtna laager|Kurtna laagrisse]], kus asus ka 20. diviisi staap ja kust liiguti edasi [[Jõuga]] suunas. [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] ülem [[Obersturmbannführer]] [[Harald Riipalu]] määrati taganevate maavägede ülemaks. [[Iisaku]] ja [[Peipsi järv]]e vahelt pidid taanduma [[11. jalaväediviis]], [[288. Kaitsepataljon|288.]] ja [[292. Politsei Jalaväepataljon]] ning [[2. Eesti Piirikaitserügement|2.]], [[3. Eesti Piirikaitserügement|3.]], [[4. Eesti Piirikaitserügement|4.]] ja 6. Eesti Piirikaitserügement [[300. Eriotstarbeline Jalaväediviis|300. Eriotstarbelise Jalaväediviis]]i koosseisus. Plaani järgi pidi jalavägi taganema mööda [[Kuremäe]]–[[Iisaku]]–[[Rostoja]]–[[Tagajõe]] teed, suurtükivägi ja voorid pidid taganema mööda [[Tudulinna–Avinurme maantee]]d. Taganevate vägede katteväeosaks määrati [[pataljon Narva|20. Füsiljeerpataljon]], mis oli tugevdatud 45. rügemendi tankitõrje- ja jalaväe saatesuurtükkidega.
198. rida ⟶ 186. rida:
Rakverest alustasid Gerocki lahinggrupi üksused taganemist 20. septembril, 21. septembri oli kokkupõrge [[Kose]]-[[Anija]]-[[Soodla]]-[[Kuusalu]] joonel [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] [[Loo jõgi|Loo jõe]] äärde ettevalmistatud nn [[Liiva kaitseliin]]i positsioonidel<ref>[https://arhiiv.saartehaal.ee/2007/04/27/oma-saare-uurimus-kahalast-tonismaele/ Kahalast Tõnismäele], Oma Saar, 27/04/2007</ref> ja ümberhaaramisohus Gerocki grupp taganes Tallinna suunas. Kokkupõrkes [[Jägala]] positsioonil kasutas Punaarmee reaktiivmiinipildujaid ja suurtükiväge ning Jägala positsioon jäeti maha ööl vastu 22. septembrit. 22. septembri hommikul paigutati Gerocki lahinggrupi meeskond laevadele ja liikus Paldiski kaudu läände. Tallinnast evakueerudes purustasid Saksa väed enne laevadele asumist kõik statsionaarsed suurtükid ja relvastuse ning eriseadmed, kahurid, mida ei jõutud evakueerida, laskemoon, telefonikeskjaam, raadiomaja, vedurid ja vagunid ning raudtee. [[Tallinna elektrijaam]]a tulistati merelt ning hävitati ka [[Tallinna sadam]]. Viimase Saksa üksusena lahkus Tallinnast 22. septembri hommikul 531. meresuurtükiväedivisjon. Tallinnas ei olnud taanduvatel Saksa üksustel Punaarmeega lahinguid.
==Tallinna
▲{{vaata|Tallinna pealetungioperatsioon}}
▲1944. aasta 17.–26. septembril viisid [[Punaarmee]] [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] ellu [[Tallinn]]a pealetungioperatsiooni. 2. löögiarmee tungis [[Emajõgi|Emajõe]] joonelt [[Tapa]]-[[Rakvere]] suunas ja 8. armee tungis peale [[Narva]] suunas. Eesmärk oli Kirde-Eestis paiknevatel [[Saksa Riik|Saksa]] väeüksustel taganemistee ära lõigata ning 2. ja 8. armee koostöös hävitada Kirde-Eestis paiknevad Saksa üksused.
▲[[17. september|17. septembril]] 1944 forsseeris [[8. Eesti laskurkorpus]] [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal|Emajõe Kastre suunal]]. 18. septembril jätkas [[2. löögiarmee]] edu arendamist kogu rindel. [[8. Eesti laskurkorpus]] sundis sakslasi järjepanu taanduma. Keskpäeva paiku vallutas piki Peipsi läänekallast liikuv [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[354. laskurpolk]] [[Kallaste]]. [[Omedu]] ja [[Kääpa jõgi|Kääpa jõ]]ele lähenedes tekkis 8. Eesti laskurkorpusel uuesti tõsisemaid kokkupõrkeid Saksa katteosadega. Päeva lõpuks jõudsid nad [[Mustvee]] joonele.
▲{{vaata|Emajõe forsseerimine Kastre suunal}}
▲Tartu suunalt pealetungivate korpuste eelüksustena moodustati 18. septembril liikuvad löögigrupid. 108. laskurkorpuse löögigrupi koosseisu kuulusid 1. tankibrigaad, 397. ründesuurtükkide kaardiväepolk ja 221. tankipolk. 30. kaardiväe laskurpolgu löögigrupi koosseisus olid 152. tankibrigaad, 26. tankipolk ja 1294. liikursuurtükkide polk. Põhja pool Tartut moodustati ka löögigrupp, mille koosseisu kuulusid 30. ja 220. tankibrigaad, 226., 124. ja 27. kaardiväe tankipolk, 351. liikursuurtükkide kaardiväepolk, 86. laskurdiviisi 330. laskurpolk. [[8. Eesti laskurkorpus]]e, kes pidi esimesena Tallinna tungima, löögiüksusse määrati [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[45. tankipolk]], [[925. liikursuurtükkide polk]] ja [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[27. Laskurpolk|27. laskurpolgu]] üks pataljon.
▲[[File:Прибалтийская операция.jpg|pisi|300px|Baltikumi pealetungi, Tallinna pealetungisuunad]]
▲Paralleelselt pealetungiga Emajõelt ründas septembris Narva rindelt [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]], mille koosseisu kuulusid 117. laskurkorpuse (72., 120. ja 125. laskurdiviis) ja 109. laskurkorpuse (109. ja 131. laskurdiviis) ning 9. laskurkorpuse (109., 267. ja 345. üksik suurtükkide ja kuulipildujate pataljon) ja 16. kindlustatud rajooni suurtükkide ja kuulipildujate pataljonid.
{{Vaata|Tallinna hõivamine (1944)}}, ''[[Tallinn Teise maailmasõja ajal]]'', ''[[Tallinna vabastamine]]'', ''[[Löögiüksus Admiral Pitka]]''
206. rida ⟶ 205. rida:
[[22. september|22. septembril]] hõivasid 8. armee 117. laskurkorpuse 125. ja 72. laskurdiviisi väeosad koostöös 27. ja 82. tankipolgu, 1811. liikursuurtükkide polgu ja 152. tankibrigaadiga Tallinna. [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] eelsalk ja alampolkovnik [[Eduard Kuslapuu]] 45. üksik tankipolk «Nõukogude Eesti eest», alampolkovnik Sergei Tšesnokovi 952. [[liikursuurtükk]]ide polk<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19830924.1.1 EESTI NSV JA TALLINNA VABASTAMISEST], Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 24 september 1983</ref>, eesotsas polguülema [[Vassili Võrk|Vassili Võrguga]] jõudis [[22. september|22. septembril]] [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud [[Tallinn]]a.
▲21. septembril jõudis Punaarmee [[2. löögiarmee]] [[8. Eesti laskurkorpus]]e [[249. Eesti Laskurdiviis|249. laskurdiviis]]i [[925. laskurpolk]] [[Loksa]]le põhjarannikul (vt. [[Porkuni lahing#Lahing Loksa väljal]]), 30. kaardiväe laskurkorpuse 63. kaardiväe laskurdiviis [[Vao mõis]]ani ning 108. ja 116. laskurkorpus [[Põltsamaa]]ni. 22. septembril 1944 viidi 8. Eesti laskurkorpus [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] 2. löögiarmee alluvusest [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] alluvusse. Leningradi rinde ülemjuhataja määras 8. armee rünnakusuunaks [[Haapsalu]], 2. löögiarmee rünnakusuunaks aga [[Pärnu]].
23. septembril hõivas [[2. löögiarmee]] 108. laskurkorpus Pärnu ja 116. laskurkorpus Viljandi. 24. septembril hõivas [[8. Eesti Laskurkorpus|8. eesti laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis|7. laskurdiviis]]i eelüksus koos 152. tankibrigaadiga Haapsalu.
| |||