Rannarootslased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
'''Rannarootslased''' (harvem: eestirootslased; [[rootsi keel]]es ''estlandssvenskar'') olid [[Eesti]]s keskajast kuni [[1944]]. aastani elanud [[rootsi keel]]e eestirootsi murret ([[rannarootsi keel]]) kõnelevad inimesed. Vähemal määral tarvitatakse sõna tänapäeval Eestis ja [[Rootsi]]s elavate rannarootslaste järeltulijate kohta.
[[File:Svenskbygder svatlas detalj.jpg|pisi|Rannarootslaste asualad 1930. aastate rootsi kaardil]]
Rannarootsi asustusalad, oma kõnepruugis [[Aiboland]], paiknesid peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Ainult rootsikeelsed alad olid [[Ruhnu]], [[Vormsi]], [[Osmussaar]], [[Pakri saared]]. [[Noarootsi poolsaar]] ja valdav osa endisest [[Noarootsi vald|Noarootsi vallast]], [[Naissaar]] ja [[Vihterpalu]] olid segaasustusega.
[[File:Svenskbygder svatlas.jpg|pisi|]]
[[File:Oest.jpg|pisi|Rannarootslaste asualad]]
24. rida:
 
*[[Noarootsi poolsaar|Noarootsi]] – ''Nuckö''
*[[Riguldi]] - ''Rickul''
*[[Osmussaar]] – ''Odensholm''
*[[Ruhnu]] – ''Runö''
*[[Vormsi]] – ''Ormsö''
*[[KihnuPakri saared]] - ''Kynö''Rågöarna"
*[[Vihterpalu]] - Vippal
*[[Vaindloo saar]] – ''Stenskär''
*[[Saaremaa]] - ''Ösel''
*[[Hiiumaa]] - ''Dagö''
 
 
==Vaata ka==