Metallist (kaubalaev): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Metallist''' (algselt Sirius, 1907–1915 Swansea Bay, 1915–1918 Martin, 1918–1923 Svoboda) oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses [[1939]]. aasta septembris [[Eesti]] territoriaalvete lähedal uputatud [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[kaubalaev]].
== Ajalugu ==
Laeva ehitas [[1903]]. aastal [[Inglismaa]]l West Hartlepooli laevatehases firma Irvines Shipbuilding & Drydock Co. 1907. aastani oli omanik [[Göteborg]]i A/B Sirius, 1915. aastal omandas laeva [[A. M. Lutheri vabrik|Mehaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther]] (''AG für Mechanische Holzarbeitung A. M. Luther'') [[Tallinn]]as, seejärel mobiliseeriti laev [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajaks [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[Balti laevastik]]ku.▼
=== Teenistus ===
Laeva ehitas [[1903]]. aastal [[Inglismaa]]l West Hartlepooli laevatehases firma Irvines Shipbuilding & Drydock Co. 1907. aastani oli omanik [[Göteborg]]i A/B Sirius.
▲
1918. aastal läks aurik [[Petrograd]]i veetranspordi rajoonivalitsuse alluvusse, 1923. aastal võtsid sõjaväelased auriku uuesti üle. Alust kasutati söe transpordiks [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] suurtele lahingulaevadele.▼
1918. aastal läks aurik [[Petrograd]]i veetranspordi rajoonivalitsuse alluvusse ja sai nimeks Svoboda.
▲
Laev sattus pidevalt õnnetustesse ja ehitati selle tagajärjel korduvalt ümber.
=== Uputamine ===
NSV Liidu teadeteagentuuri [[TASS]] teatel uputas laeva [[27. september|27. septembril]] 1939 tundmatu [[allveelaev]].<ref name="Horisont, 2008">[http://www.horisont.ee/node/359 Märterlaev Narva lahe põhjas] Horisont, 1/2008. (Vaadatud 13.06.2015)</ref> Tegelikult uputas laeva Nõukogude Liidu kõrgema juhtkonna käsul [[''false flag'' operatsioon]]i käigus Punalipuline Balti laevastik.▼
==== Eellugu ====
[[18. september|18. septembril]] põgenes [[Tallinn]]ast interneeritud [[Poola]] allveelaev [[Orzeł]], mis andis NSV Liidule ettekäände süüdistada Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises. [[19. september|19. septembril]] teatas [[Vjatšeslav Molotov]] Eesti saadikule [[August Rei]]le, et [[NSV Liit]] paneb vastutuse Orzełi põgenemise eest Eestile ning Punalipuline Balti laevastik hakkab seda laeva otsima kogu [[Soome laht|Soome lahe]] ulatuses. Sellega seati tegelikult sisse mereblokaad, millega kaasnes Nõukogude sõjalaevade tungimine Eesti [[Territoriaalveed|territoriaalvetesse]] ja Eesti ranniku asjatu tulistamine.▼
[[24. september|24. septembril]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti]] (nn baaside lepingu) allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga.
==== Uputamise operatsioon ====
▲NSV Liidu teadeteagentuuri [[TASS]] teatel uputas
Olukorda Narva lahel, kus väidetav sündmus toimus, jälgis Eesti [[Toila]] mereside post. Ettekande kohaselt tuli laev nähtavale kell 06.00, valgeks minekul. Laev seisis ankrus ning oli ilmselt laadungita, sest polnud sügaval vees. Kell 12.15 tegid laeva ümber paar tiiru kaks Nõukogude sõjalennukit. Kell 15 tulid merel nähtavale 3 Nõukogude [[vahilaev]]a. Neist üks asus selle poordi, teised tegid tiiru ümber laeva. Kell 18.40 kadusid kõik laevad pimeduse tuleku tõttu sideposti nähtavusest. Eesti randa uhuti hiljem 13 [[päästevest]]i, 6 [[päästerõngas]]t, [[päästepaat]], raudvaat, toiduainete kast, elektrilülitustahvel ja NSV Liidu lipp. NSV Liidu Eesti saatkond polnud esemetest hiljem huvitatud.
Tegelikult uputas Metallisti Narva lahes Nõukogude Liidu kõrgema juhtkonna käsul [[provokatsioon]]i eesmärgil [[Punalipuline Balti Laevastik]] ise. Seda kinnitasid Soomes 1941. aasta sügisel vangi langenud Nõukogude mereväe vanemohvitser ja 1943. aastal üle tulnud mereväe allohvitser. Nende tunnistuste järgi pandi Narva lahes Metallisti masinad seisma ja meeskond siirdus päästepaatidega kõrvalasuvale vahilaevale. Seejärel tulistanud Nõukogude allveelaev [[Štš-303]] kaks [[torpeedo]]t ankurdatud Metallisti suunas, ent kumbki kas ei tabanud või torpeedod ei plahvatanud. Operatsiooni olla viinud lõpule vahilaev Tutša, mis ramminud Metallisti ning aurik uppuski.
=== Eesti Välisministeeriumi teade seoses Metallisti uputamisega ===
{{Tsitaat|'''Eesti Välisministeeriumi teade auriku Metallist väidetava uputamisega seotud asjaolude kohta'''
27. septembril kell 19.00 (meie aeg) algasid N. V. raadiojaamad levitama teadet, et täna kell 18 (Moskva aeg) on tundmata allveelaev torpedeerinud ja põhja ajanud Narva lahe piirkonnas N. V. auriku „Metallist”. N. V. sõjalaevade poolt olevat päästetud 19 meeskonna liiget, kuna5 olevat kadunud. Selle teate kohta seletatakse autoriteetselt poolt:
Alates 27. septembri varahommikust seisis merel Toila kohal Narva lahe lähedal üks kaubalaev. Kell 15 tulid selle laeva juure 3 vähemat N. V. sõjalaeva, üks neist asus kohe bo[o]rdi, kuna teised tulid bo[o]rdi hiljem. Kell 18.40, Moskva aeg 19.40 pimeduse saabudes seisid kõik 4 laeva endiselt rahulikult kohal. [Meie] kaldal asuvad vaatluspostid ei näinud ega kuulnud nende laevade juurest ega üldse Soome lahe lõuna rannikul kogu päeva jooksul mingisugust plahvatust. Samuti ei olnud päeva jooksul Narva lahes ega lähedal näha ühtegi muud laeva.
Torpedeerimise teadet hakati N. V. ringhäälingu jaamade kaudu levitama 2 tundi pärast seda hetke, kui torpedeerimine olevat juhtunud, seega pidi torpedeerimise teade avaristilt üle antama raadio teel SOS korras, mis pidanuks olema kuulda vastavates kalda jaamades, kuid seda pole Eesti ranna jaamad ega Eesti laevade raadio jaamad registreerinud.}}
Allikas: [[Eesti Rahvusarhiiv]] - ERA.957.17.7 leht 6
▲[[19. september|19. septembril]] teatas [[Vjatšeslav Molotov]] Eesti saadikule [[August Rei]]le, et [[NSV Liit]] paneb vastutuse Orzełi põgenemise eest Eestile ning Punalipuline Balti laevastik hakkab seda laeva otsima kogu [[Soome laht|Soome lahe]] ulatuses. Sellega seati tegelikult sisse mereblokaad, millega kaasnes Nõukogude sõjalaevade tungimine Eesti [[Territoriaalveed|territoriaalvetesse]] ja Eesti ranniku tulistamine.
== Vraki avastamine ja uurimine ==
▲[[24. september|24. septembril]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti]] (nn baaside lepingu) allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Täiendavalt survestati Eestit kaubalaeva Metallist uputamisega. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla.
2007. aastal avastas Narva lahes meregeoloogilist uuringut teinud Eesti meremuuseumi uurimislaev Mare kapten [[Vello Mäss]]i juhtimisel uppunud laeva vraki. Vraki kujutis salvestati ja leiti, et see sarnaneb Metallistiga. Järgmisel kuul sulekdusid laeva juurde [[Tuukritööde OÜ]] sukeldujad. Laev oli merepõhja [[ankur]]datud kahe ankruketiga. Lisaks selgus, et juba varem olid [[Sillamäe]] sukeldujad samast leidnud Nõukogudeaegse seinakella, vraki sillal oli aga Glasgow’s tehtud masintelegraaf. Metallisti pardal polnud märke ei [[plahvatus]]test ega laevakere rammimisest. Tekkis versioon, et Metallist uputati kingstonite avamisega. Laev uppus aeglaselt ning vahilaev Sneg pidi seisma tundide kaupa tema kõrval.
Laeva[[vrakk]] lebab [[Narva laht|Narva lahes]] [[Ontika pankrannik]]u lähedal asuvast [[Valaste tulepaak|Valaste tulepaagist]] umbes 10 km põhja suunas.<ref name="Horisont, 2008"/>
== Laeva kirjeldus ==
Andmeid:
*Pikkus 70,5 m
*Laius 11 m.
*Mahutavus 1382 brt
*Peamasin 1 [[aurumasin]]
==Viited==
23. rida ⟶ 53. rida:
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=wreckregistry&action=view&id=1227 Vrakiregister]
*[[Vello Mäss]]. [http://www.horisont.ee/node/359 Märterlaev Narva lahe põhjas]. Horisont, 1/ 2008
*[https://kultuur.postimees.ee/168216/kullo-arjakas-metallist-saatuslik-laev Küllo Arjakas. Metallist, saatuslik laev - Postimees.ee]
{{koord}}
| |||