Aargau kanton: erinevus redaktsioonide vahel

{{Provints

| nimi = Aargau kanton

| lipp = Flag of Canton of Aargau.svg

| lipu_link = [[Aargau kantoni lipp]]

| pindala =

| elanikke =

| keskuse_nimi = [[Aarau]]

| ametlik_keel = [[saksa keel|saksa]]

}}

 

 

 

Aargau asus [[varakeskaeg|varakeskajal]] [[Alemannia]] ja [[Burgundia]] piiril ning oli tihti vaidlusaluseks piirkonnaks. Hiljem kuulus ta [[Švaabimaa]]le. [[10. sajand]]il sai Aargaust [[Habsburgid]]e [[dünastia]] põlisala (nad olid toona Švaabi hertsogi vasallid) ning oli nende keskuseks [[13. sajand]]ini. Habsburgid rajasid sinna [[Habsburgi linnus]]e ning [[Muri klooster|Muri]] ja [[Wettingeni klooster|Wettingeni kloostri]]. Viimased suleti [[1841]], mis tekitas palju paksu verd ja oli üheks ajendiks [[Sonderbund]]i tekkele [[1845]]. aastal.

[[1415]] läks Aargau Šveitsi Liidu koosseisu. Enamik aladest läks [[Berni kanton]]i koosseisu, teisi valitseti sõltlaskondadena. [[1798]]–[[1803]], [[Helveetsia vabariik|Helveetsia vabariigi]] ajal, moodustus eraldi Aargau kanton. 1803. aastal liideti Aargauga ka [[Fricktal]], mis oli aasta olnud eraldi kanton (varem kuulus seegi Habsburgidele).

 

 

 

{{Šveitsi kantonid}}

 

[[Kategooria:Šveitsi kantonid]]