[[Pilt:Ming Dynasty Jin Ping Mei fireworks.jpg|pisi|Ilutulestik [[Hiina]]s. Illustratsioon [[Mingi dünastia|Mingi ajastu]] teosest "Jin Ping Mei"]]
Vanim dokumenteeritud teade ilutulestiku kasutamisest pärineb [[7. sajand|7. sajandi]]i [[Hiina|Hiinast]]st, kus leiutati [[püssirohi]] ja tulevärk. Ilutulestik ja paugutamine kurjade vaimude peletamiseks on hiina kultuuri osa ja see kuulub paljude pidustuste juurde. Püssirohu tõenäoliseks leiutajaks peetakse 7. sajandil elanud [[Taoism|taoistlikku]] [[Alkeemia|alkeemikut]] [[Li Tian|Li Tiani]], kes igavese elu [[Eliksiir|eliksiirieliksiir]]i otsides püssirohu kokku segas. Hiinast levis ilutulestik teistele maadele. [[Jaapan|Jaapanis]]is, kus ilutulestikku kasutati [[Religioonreligioon|religioossetel]] eesmärkidel, omandas see [[Kunst|kunstikunst]]i vormi ja sai nime ''hanabi'' (花火), 'tulililled' ([[Hiinahiina keel|hiina keelest]]est 花火 ''huāhuǒ'', sama tähendus). [[Marco Polo|Marco Polot]]t peetakse üldiselt püssirohu toojaks Hiinast 1270. aastatel, kuid [[Salpeetersalpeeter|salpeetripõhist]] püssirohtu, mis tekitab põlemisel heli ja valgust, on mainitud juba [[Inglismaa|inglise]] [[Munkmunk|munga]] [[Roger Bacon|Roger Baconi]]i teoses "[[Opus Majus]]" [[1267]]. aastal. [[15. sajand|15. sajandil]]il oli ilutulestik juba tavaline asi [[Euroopa]] kõrgklassi pidustustel. [[Itaalia|Itaalias]]s ja [[Saksamaa|Saksamaal]]l kujunesid välja koguni tulevärgi koolkonnad. [[19. sajand|19. sajandil]]il laienes ilutulestiku värvi[[palett]] ja leiutati eriefektid.
