Fessendeni ostsillaator: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
== Tööpõhimõte ==
Fessendeni ostsillaator sarnaneb ehituselt mõnevõrra tänapäeval kasutusel olevate [[Mikrofon#Dünaamiline mikrofon|dünaamiliste mikrofonide]] või [[Valjuhääldi|dünaamiliste valjuhäälditega]]. Servadest kinnitatud ümmargune metallplaat on oma ühe poolega kokkupuutes veega. Plaat kinnitati teiselt poolt vasktoru külge, mis sai magnetitega ümbritsetud ümmarguses avauses vabalt liikuda. Magnetitel oli alalisvoolumähis, et tagada avauses polariseeriv magnetväli. Vahelduvvoolu mähis indutseeris vasktorus voolu. See indutseeritud vool tekitas magnetvälja, mis töötas polariseeruvale
Erinevalt varasematest veealustest heliallikatest nagu veealused kellad, töötas Fessendeni ostsillaator nii saatja kui vastuvõtjana. Ostsillaatori vahelduvvoolu mähise võis ühendada peakomplektiga ning seeläbi kuulda veealuseid helisid ja
Seadet sai kasutada ka veealuse telegraafina, võimaldades veekeskkonnas saata ja vastu võtta [[Morse|Morse koodi]]. ''Fessendeni veealune signaaliseerimise seade'' või tavalisemalt lihtsalt "Fessenden" paigaldati [[Kuninglik merevägi|Kuningliku mereväe]] allveelaevadele I [[Esimene maailmasõda|maailmasõjas]].<ref>{{Cite book|last=Tall|first=J.J., [[Commander (Royal Navy)|Cdr.]]|year=1998|title=HM Submarines in Camera|publisher=Sutton Publishing|isbn=1-85605-433-0|page=49|last2=Kemp|first2=Paul|ref=harv}}</ref> Briti [[Briti K-klassi allveelaevad|K-seeria allveelaevad]] varustati Fessendeni ostsillaatoritega alates 1915. aastast. Kuna süsteemi kasutavat allveelaeva võis kuulda iga läheduses olev (vaenlase) hüdrofon, piirati süsteemi kasutamist patrullimise ajal.<ref>Paul Akermann ''Encyclopedia of British Submarines 1901-1955'', Periscope Publishing Ltd., 2002 <nowiki>ISBN 1-904381-05-7</nowiki>, page 46</ref>
| |||