Vikipeedia

Hingede öö: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
toim
Ristikafänn (arutelu | kaastöö)
153 muudatust
61. rida:
"Hingede öös" leiduvat ajatust ja eksistentsialistlikke kujundeid on analüüsinud Reet Neithal oma artiklis "Sümbolist eetikani: "Hingede öö"".<ref name=":5" /> Reet Neithali sõnul sümboliseerib peategelase ekslemine labürintlikus Surnud Mehe majas nii pagulusega kaasnevat ängistust kui ka inimelu olemuslikku haprust ja pidetust.<ref name=":4" /> Romaani tegevus toimub vana aasta viimasel ööl ehk piirsituatsioonis.<ref name=":5" /> Peategelane tajub oma viibimist majas ebaseaduslikuna. Ta otsib majas toimuva st olemise mõtet, kuid see varjatud teadmine jääb talle kättesaamatuks. Peategelane tahab ka selgusele jõuda maailma ülekohtuga silmitsi seisva inimese vasutuse määras.<ref name=":4" /> Mehel aitavad majas liigelda teejuhid (Sixten-Vergilius, Stanley, Bobby, sõdurid jt), kes näivad olevat kõrgema teadmise kandjad. Sageli aitab peategelase hädast välja ka tema sisetunne, mis tuleb appi seal, kus mõistusest pole abi.<ref name=":5" />
 
Eksistentsialistide arvates avaneb olemise tuum kriisiseisundis. "Hingede öö" peategelane leiab tee majast välja, siis kui ta on sügavas masenduses ja tunnetab surma lähedust. Nii Tallinna triloogias kui ka ajaloolises sarjas on tegelaste elu kujutatud ringi- või spiraalikujuliselt.<ref name=":4" /> Ka "Hingede öö" peategelane jõuab tagasi sinna, kust ta alustas – tänaval. Reet Neithali arvates sümboliseerib tõus liftiga algsele tänavatasemele peategelase vaimset vabadust ja arengut, mis vastandub füüsilise reaaluse piiratusele (peategelane lõpetas seal, kus alustas). Ristikivi vastandab inimese eetilise valikuvabaduse eksistentsi juhuslikkusele ja paratamatusele.<ref name=":5" />
 
"Hingede öö" peategelane kogeb üksindust, hirmu ja süütunnet, mis on eksistentsialistliku filosoofia kesksed mõisted. Inimese eksistentsiaalset üksindust rõhutavad akna ja müüri kujundid. Surnud Mehe maja akende ette on tõmmatud paksud kardinad. Akna taga on pimedus või tulemüür. Surnud mehe maja suletus väljaspoolsele maailmale sümboliseerib inimese tunnetuse subjektiivsust ja endassesuletust ning ka teispoolsuse tunnetamatust.<ref name=":5" />
78. rida:
Ivar Grünthali arvates sarnanevad "Hingede öö" kolmadas osas tunnistajate tunnistuste ees leiduvad väikesed moraliseerivad proosapoeemid Anjou hertsogi [[René I Anjou|René I]] teoses "Südame pildid" ("Livre du coeur d'amour épris", 1475) kasutatud laadiga.<ref name=":1" />
 
Jaan Unduski väitel järgib "Hingede öö" [[Dante Alighieri]] poeemi [[Jumalik komöödia|"Jumaliku komöödia"]] struktuuri.<ref name=":1" /> "Jumaliku komöödia" struktuuri järgib ka "Hingede ööle" järgnev ajalooline sari.<ref>Keedus, Krista 2010. Gooti katedraal kui Karl Ristikivi ajaloolise sarja esteetiline ideaal. – Acta Semiotica Estica 7: 33–63.</ref><ref name=":0" /> Nii "Hingede öös" kui ka ajaloolises sarjas on otsesed viited "Jumalikule komöödiale". George Duby on nimetanud "Jumalikku komöödiat" "viimaseks katedraaliks". Duby sõnutsi väljendub nii "Jumalikus komöödias" kui ka gooti katedraalis uusplatonistlik-varakristlik valgusel ja eetikal põhinev struktuur, mille osalisteks on Jumal ja loodu.<ref name=":2">Duby, George 1999. Katedraalide aeg: kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn: Kunst.</ref> Jaan Undusk on kõrvutanud “Hingede öö” esimest osa “Surnud meheMehe maja” “Jumaliku komöödia” põrguga"Põrguga" ja "Hingede öö" kolmandat osa “Seitse tunnistajat” purgatooriumiga. “Hingede öös” paradiisi ei ole"Purgatooriumiga". "Hingede öösöö" lõpus tõuseb peategelane liftiga mäe jalamil (vrdl Dante purgatooriumi mägimäega) asuva Surnud meheMehe maja katusele, kuid leiab end tõusueelse lähtepunktiga samal tasapinnal. Dante"Jumaliku komöödia" purgatooriumi mäe tipus asetsevat maist paradiisi "Hingede öös" ei esine. Unduski meelest on ilmaliku pahupidise maise paradiisi vasteks ajaloolise sarja vaheteos “Imede saar”.<ref name=":1" /> "HingedeDante öös"teispoolse eikorrapärase eristumaailma erinevadhierarhiad tasandidon niiSurnud selgeltMehe nagumajas ajaloolisesegi sarjapaisatud. kahe esimese"Hingede triloogiaöö" romaanides.põrgus ehk esimeses osas "PõrgusSurnud Mehe maja" esineb viiteid ka purgatooriumile ja paradiisile. Vastupidiselt "Jumaliku komöödia" üha suureneva valguse filosoofiale liigub "Hingede öö" minategelane järjest suurema pimeduse poole. Rõhutatakse,Seetõttu etvõib Surnudvaadelda mehe"Hingede majaööd" ka "eiJumaliku vastakomöödia" enamparoodia ammugivõi omatravestiana.<ref otstarbelename=":1". Dante/> teispoolse[[Georges korrapäraseDuby|George maailma hierarhiadDuby]] on Surnudnimetanud mehe"Jumalikku majaskomöödiat" segi"viimaseks paisatudkatedraaliks". Duby sõnutsi väljendub nii "HingedeJumalikus öödkomöödias" iseloomustabkui häireka kausaalsesgooti mõtlemises,katedraalis toimubuusplatonistlik-varakristlik süsteemivalgusel autor-tegelane,ja opositsioonideeetikal tunnistaja-süüdistatav,põhinev patt-voorusstruktuur, prokurör-advokaatmille üksteiseksosalisteks sulandumine.on SeetõttuJumal võibja vaadeldaloodu.<ref name="Hingede ööd:2">Duby, kaGeorge "Jumaliku1999. komöödia"Katedraalide paroodiaaeg: võikunst travestianaja ühiskond 980–1420. Tallinn: Kunst.</ref> name=":1Jumalikku komöödiat" />järgiv Hierarhilinestruktuur väljendub selgelt ajaloolise sarja kahes esimeses keskaega käsitlevas triloogias, milles eristuvad paradiisi-, purgatooriumi- ja põrguromaanid. Kuid Surnud Mehe majas on "Jumaliku komöödia" struktuuri aimav hierarhiline, valgusest särav ja omavahel armastuse sidemetega ühendatud maailm – gooti katedraal – on kokku kukkunud.<ref name=":0" />
 
Ristikivi ideaalid pärinevad minevikust – antiigist ja keskajast.<ref name=":1" /> Keskaja suurimaks kingituseks inimkonnale pidas kirjanik usku.<ref>Ristikivi, Karl 1976. Rooma päevik. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.</ref> Tänapäeva ilmaliku maailma suhtes oli Ristkivi skeptiline. See väljendub ka infernaalses "Hingede öö" atmosfääris.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Hingede_öö"