Ruhnu: erinevus redaktsioonide vahel

| rahvaarvu viide = <ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/01/09/rahvaloenduse-tulemused-naitavad-asustatud-saarte-arvu-kasvu/ Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu]. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.</ref>

'''Ruhnu saar''' ([[Rootsi keel|rootsi]] ja [[saksa keel]]es ''Runö'', [[rannarootsi keel]]es ''Ru:n'' (hääldus ''rũũn'')<ref name="KNR">[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=ruhnu&F=M&C06=et Eesti kohanimeraamat]. Vaadatud 03.09.2020.</ref>, [[soome keel]]es 19. saj. ''Runosaari''<ref>{{netiviide | URL = https://estofennia.eu/runosaari-ruhnu-1895/ | Pealkiri = Siihen aikaan kun suomalaispapit Runosaarta paimensivat ja keisarille vannottivat | Väljaanne = Estofennia | Autor = Pekka Linnainen | Aeg = 7.1.2020 | Kasutatud = 7.1.2020 | Keel = soome keeles }}</ref>) on saar [[Liivi laht|Liivi lahes]]. Ruhnu saar kuulub [[Saare maakond]]a ja moodustab väiksemate laidudega iseseisva [[Ruhnu vald|Ruhnu valla]].

Russwurmi mittegermaani päritolu tõlgendust on toetanud mitmed hilisemad uurijad, sealhulgas [[Paul Johansen]], G.[[Gösta Franzén]] ja [[Edvin Lagman]]. Viimased viitavad seejuures asjaolule, et ajal, mil [[rootslased]] saarele elama asusid, kuulus Ruhnu [[Kuramaa piiskopkond]]a ja selle kultuuripiirkonda. Ruhnu nimi läti keeles on ''Roņu sala'' ("hülgesaar") ja [[liivi keel]]es ''Rūnõmō'' (õieti ''Rū’nõ-'', milles kajastub läänemeresoome ''-h-''). Seega võisid need kaks nimetust jõuda Ruhnu rootslastest uusasukate murdekujusse ''Rũũn''.<ref name="KNR" />

Ruhnu saart peetakse Eesti rannikumere vanimaks väikesaareks. Saar võis üle veepinna tõusta [[Joldiameri|Joldiamere]] regressioonil ehk üle 10 000 aasta tagasi. Saare vanimad rannavallid on moodustunud [[Antsülusjärv]]e staadiumil ehk 9000 aastat tagasi.<ref>[[Urve Ratas]]. [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1180 "Väikesaared, meie rannikumere aarded"]. Eesti Loodus, 2005/8.</ref>

Esmakordselt on Ruhnut kirjalikult mainitud [[1341]]. aastal [[Kuramaa piiskop]]i vabaduskirjas, millega [[piiskop]] kinnitas, et Ruhnu saare elanikud saavad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi.<ref name="rh" /> [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] keskuses [[Piltene]]s 28. juunil 1341 kirjutatud kirjas seisab: ''Kundt sey Jedermennichlik, datt den Swedischen Luden, dede dath beflaten eilandh '''Runen''' bewanen, hebben wij gnediglich vorgunnett, datt ze scholen ere guder nach Swedischem rechte besitten'' ("Olgu kõigile teatatud, et oleme rootslastele, kes seal merest ümbritsetud Ruhnu saarel elavad, armuliselt teatanud, et nad peavad oma vara rootsi õiguse järgi valdama").<ref>Carl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus". 2015. Lk 236.</ref> Kuramaa piiskopi esindajaksesindaja saarel oli [[foogt]].

[[1915]]. aastal kevadel [[Saksa keisririik|Saksa]] laevastik ründas ja vallutas Ruhnu. Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], siis toimus [[kalendrireform]] Ruhnus juba [[1915]]. aasta kevadel. See tähendab, et Ruhnus viidi [[20. sajand]]il esimesena Eesti alal läbi kalendrireform. <ref name="j1ne5" />

[[1940]]. aasta suvel sattus Ruhnu saar koos muu Eestiga [[NõukogudeNSV Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. 8. juulil [[1941]] hõivasid lähenevad [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Saksa väed]] [[Pärnu]], millest info peagi ka saarele jõudis. Ebamäärases olukorras otsutati 9. juulil Nõukogude võim saarel kukutada. Tuletorni valvemeeskond vangistati, saare täitevkomitee saadeti laiali ja taastati vallavalitsus ning [[Ruhnu tuletorn]]i heisati [[Eesti lipp|sini-must-valge]] lipp.<ref name="EE1">{{netiviide | autor = Eesti entsüklopeediakirjastus| pealkiri = 1941. aasta vastuhakk Ruhnu| url = http://entsyklopeedia.ee/artikkel/1941._aasta_vastuhakk_ruhnul1| väljaandja = Eesti entsüklopeedia | aeg = 2013| vaadatud = 29.11.2020 }}</ref> 6. augustil hakkasid Nõukogude lennukid saart pommitama ja 7. augustil maabus saarele rohkem kui 500 [[hävituspataljon]]last.<ref name="EE2">{{netiviide | autor = Eesti entsüklopeediakirjastus| pealkiri = Ruhnu dessant (1941)| url = http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_dessant2| väljaandja = Eesti entsüklopeedia | aeg = 2013| vaadatud = 29.11.2020 }}</ref>. Ülestõusu juhid arreteeriti ning saarelt viidi ära seitse meest, kellest viis hukati [[Kuressaare massimõrv]]as. Nõukogude sõjavägi lahkus saarelt 7. septembril ning 28. septembril 1941 hõivasid saare Saksa üksused.<ref name="EE1" /> Enamik inimesi lahkus sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi [[4. august]]il [[1944]].<ref name="rh" /> Kohale jäi vaid kaks peret.<ref name="rh" /> Ülestõusu juhtide hukkamine oli üks põhjustest, miks peaaegu kogu saare rahvas põgenes Rootsi, sest kardeti Nõukogude võimu kättemaksu.<ref name="EE1" />

Ruhnu kirikuid ümbritseb hästi säilinud hauatähistega [[Ruhnu kirikuaed|kirikuaed]], mis võib olla rajatud 14. sajandil. Kirikuaeda iseloomustavad [[Ruhnurootslased|ruhnurootslaste]] [[Ruhnu katusristid|katusristid]].<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14435 14435 Ruhnu kirikuaed &#8226; Mälestised]. Vaadatud 03.09.2020.</ref>

Saare kõrgeimal kohal, [[Håubjärre]] mäel, on aastal [[1877]] ehitatud ainulaadse arhitektuuriga metall[[tuletorn]], mis on kokku pandud [[Prantsusmaa]]l valmistatud detailidest. Väidetavalt võis olla torni loojakslooja just [[Gustave Eiffel]].

Ruhnu on ovaalse kujuga ning jaguneb maastikuliselt kaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas kulgeb rida omavahel paralleelseid [[liivaluited|liivaluiteid]]. Luidete suurim kõrgus merepinnast on üle 21 (kuni 29,6 m) meetri. Saare idaosas asub ka saare kõrgeim punk [[Håubjärre]] mägi. Saare põhjatipus asuvast Kuunsi ninast veidi lõunas asub ka [[Linbacka]] küngas.<ref name="EPL">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20090709.1.6 Arheoloogid avastasid Ruhnus viikingiaegse püsiasustusega küla]. Eesti Päevaleht, nr 155, 09.079. juuli 2009. Lk 6.</ref> Luidete vahele koguneb sademetevesi, sest äravool puudub. Saare idaosa luitestikul kasvab valdavalt [[okasmets]], mis katab 60 % saare pindalast. Saare lääneosa on madal, tasandikulise pinnamoega, kus kohati kasvab [[sanglepp|sanglepikuid]], suuremalt jaolt on aga kasutuses põllumajandusliku maana, seal asuvad niidud, põllud ja karjamaad.<ref name="rh" />

Ruhnu 24,178 km pikkune rannajoon on saare idaosas laugem ja lääneosas sopilisem. Saare põhjatipus asub [[Kunsudden]] ehk Kuunsi nina. Saare idarannikule jäävad sellised piirkonnad nagu [[Salthammen]], [[Norrkeld]], [[Överkirke]], [[Austerkeld]] ja [[Limo]]. Saare kagutipus asub [[Ringsudden]] (ka Rinksu neem), mis on [[Ringsu sadam]]a asukoht. Saare lõunarannikul asub [[Sjustaka]] ja saare läänerannikule jäävad Holma (ka [[Holma nina]]), Pärs (ka [[Pärsi nina]]) ja Staknäs.<ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=saar&obj_id=-483163046 EELIS Infoleht]. Vaadatud 02.09.2020.</ref><ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:365367/316146/page/1 Ruhnu valla üldplaneering]. Vaadatud 02.09.2020.</ref>

Ruhnu külast idas asus [[Basskiarre]] nime kandnud soo, kuid see on kuivendatud karjamaaks. Seal asunud järv lasti kuivaks 1910. aastal kaevatud kraaviga. Seeläbi kadus ka Ruhnu ainus oja, mis voolas läbi Ruhnu küla ja suubus Pärsi neeme juures Liivi lahte.<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/bassjkjarre1 Basskiarre - Eesti Entsüklopeedia]. Vaadatud 02.09.2020.</ref>

Kuni 1997. aastani olid saarel kasutusel vananenud diiselgeneraatorid, mis varustasid saart elektriga alates kella seitsmest hommikul kuni keskööni (saarel asuvsaare piirivalvekordon kasutas ööpäevaringse seire tagamiseks eraldi generaatorit). 1997. aasta 4. septembril käivitati [[Ruhnu elektrijaam]]as uus [[Rootsi]]st ostetud generaator, mis võimaldas tagada ööpäevaringse elektriga varustamise.<ref>[https://www.postimees.ee/2518357/ruhnu-saab-oopaevase-elektrivarustuse Ruhnu saab ööpäevase elektrivarustuse]. Postimees, 04.094. september 1997.</ref>

Saare elektriga varustamise süsteem läbis 2018. aastal umbes pool miljonit eurot maksma läinud uuenduse. Aasta lõpuks töötas saarel nutika automaatika poolt juhitav lahendus, mis koosneb [[päikesepaneel]]idest, [[tuulegeneraator]]ist, [[Akupank|akupangast]] ja [[Biodiisel|biodiislil]] töötavast generaatorist. Lahenduse võimsus 160 [[kilovatt]]i on saare elektrivajaduse rahuldamiseks piisav. Päikesepaneelid, akupank ja diiselgeneraator asuvad [[Ruhnu lennuväli|lennuvälja]] läheduses ja tuulik lennuväljast läänes.<ref>[https://maaelu.postimees.ee/6462115/ruhnu-saart-varustatakse-elektriga-uudsel-moel Ruhnu saart varustatakse elektriga uudsel moel]. Maa Elu, 26.11. november 2018.</ref>

Ruhnu saare kogutarbimine 2019. aastal oli 568 [[megavatt-tund]]i, millest 53% toodeti taastuvenergialahenduse abil. Diislikütust kasutati seejuures varasemaga võrreldes 44% vähem.<ref>[https://rohe.geenius.ee/blogi/eesti-energia-blogi/ule-poole-ruhnu-saarel-kasutatavast-elektrist-tuli-moodunud-aastal-taastuvenergiast/ Üle poole Ruhnu saarel kasutatavast elektrist tuli möödunud aastal taastuvenergiast]. 09.039. märts 2020.</ref>

== Viited ==

<ref name="j1ne5">[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega",. [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref>

<ref name="p3qSZ">[[Andres Einmann]] [http://ilmajaam.postimees.ee/2630510/tuule-maksimaalne-kiirus-oli-tormi-ajal-31-5-m-s Tuule maksimaalne kiirus oli tormi ajal 31,5 m/s],. ilmajaam.postimees.ee, 13. detsember 2013.</ref>

<ref name="sZ7Hd">[[Ain Kallis]]. [http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1999/02/tornado.html Bill on oma möllamised lõpetanud, Monica ja Hilary alustavad sel aastal!],. ''Eesti Loodus'', 2/ 1998, nr 2.</ref>

*"RuhnulasteBolševike riigipööreterror suvelja vägivallavalitsus Ruhnus". Meie Maa (Kuressaare : 1919–1944) nr 1727, 47. novembermärts 19411942, lk 24,3.5