S-363: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
13. rida:
| laius = 6,7 m
| süvis = 4,6 m
| kiirus = 13 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]]
| meeskond = u 60 meest
| relvastus = 18 torpeedot või 24 miini
}}
'''S-363''' oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Balti laevastik]]u nn Whiskey-klassi [[allveelaev]], mis sai kuulsaks, kui sõitis [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1981]] [[Rootsi]] [[Territoriaalmeri|territoriaalvetes]] karile ja põhjustas sellega rahvusvahelise skandaali. Allveelaeva klassi järgi sai [[Läänemaailm|Läänes]] intsidendi hüüdnimeks ''Whiskey on the rocks'' ([[eesti keel|eesti]]: "viski kividel" ehk
==Karilesõit==
1981. aasta 27. oktoobril sõitis S-363 kogemata karile ja oli sunnitud kahe [[Kilomeeter|kilomeetri]] kaugusel [[Karlskrona mereväebaas]]ist pinnale tulema. Nõukogude alus tõusis Rootsi vetes pinnale ajal, kui kuningriigi merevägi parajasti ise selles kandis uut varustust katsetas. Rootsi merevägi reageeris otsekohe ja saatis pardale selgitusi nõudma relvitu ohvitseri. [[Komandör|Komandöri]] esimeste selgituste kohaselt sattusid nad Rootsi vetesse mitme üheaegse navigatsioonivea tõttu. Väite tegi kahtlaseks asjaolu, et väidetavalt sassis navigatsioonisüsteemidega alus suutis [[Karlskrona]]sse jõudmiseks mööduda Rootsi rannikuvete rohketest karidest ja saartest. Järgmisena tegi NSV Liidu merevägi avalduse, mille kohaselt ajas nende aluse sinna tõsine hädaolukord. Seda avaldust õõnestas fakt, et laev polnud välja saatnud hädasignaali ja üritas alguses rootslaste eest põgeneda.
Karile sõidule reageeris kohe ka NSV Liidu merevägi, kes saatis allveelaeva päästma [[hävitaja]], kaks [[korvett]]i ja ühe [[Fregatt|fregati]]. Kui laevastik ilmus Rootsi territoriaalvete lähedusse, võttis selle sihikule
Rootslased jätkasid juurdlust ja NSV Liidu esindajate juuresolekul kuulasid üle allveelaeva komandöri, uurisid laeva logiraamatut ja seadmeid. Salaja mõõtsid nad ka [[radiatsioon]]itaset laeva kerel ja leidsid jälgi millestki, mis oli üsna tõenäoliselt [[Tuumarelv|tuumarelvades]] kasutatav [[uraan]]. See pani rootslased kahtlustama, et allveelaev on tegelikult tuumarelvastatud. Kuigi Nõukogude võimud ei kinnitanud kunagi tuumarelvade olemasolu laeval, tunnistas üks laeva meeskonnaliikmetest hiljem, et laeval
==Päästmine==
Komandöri ülekuulamise ajal läks ilm tormiseks ja S-363 saatis välja punased signaalraketid. Rootsi radarijaamades segas torm seiret ja kui laev saatis välja hädakutsungi, tuvastasid jaamad piiri taga seisva Nõukogude üksuse lähedusest kaks tundmatut alust, mis lähenesid Karlskronale.
See oli kriisi ohtlikem periood. Sõjaväe ülemjuhataja küsimusele, kui kaugele võib minna, kui allveelaev peaks püüdma põgeneda, vastas tollane Rootsi peaminister [[Thorbjörn Fälldin]]: "Hoia piiri!"
Laev oli karil peaaegu kümme päeva, enne kui Rootsi valitsus otsustas nii laeva kui ka selle meeskonna vabaks lasta. Rootsi puksiirid tirisid sõjalaevade kaitse all allveelaeva karilt lahti. Valitsuse istungil tehti teatavaks, et allveelaeval on tuumarelv. [[5. november|5. novembril]] 1981 teatas peaminister Rootsi rahvale, et suure tõenäosusega on S-363 pardal tuumarelvad. 6. novembril päästeti allveelaeva otsad lahti ja see sõitis kodu poole. Vormiliselt anti laev üle
==Uued andmed==
Ühes intervjuus 2006. aastal kujutas S-363 poliitohvitser Vassili Bessedin juhtunut osaliselt teistmoodi. Allveelaeval oli olnud kaks töötavat navigatsioonisüsteemi, hea väljaõppega meeskond ja komandör Guštšin oli parimate hulgast. Peale selle oli pardal staabiülem
Bessedin kinnitas ka, et laeval oli tuumarelv ja et oldi valmis võimaliku rünnaku korral allveelaeva õhku laskma.
| |||