Tallinna Merekolledž: erinevus redaktsioonide vahel

▲1965. aastal toimus koos tehnikumi merekooliks nimetamisega poolsõjaväelise organisatsiooni kehtestamine. Õpilased nimetati kursantideks, nad said tasuta majutuse, toitlustuse, sõjalaevastiku madruse lähedase vormiriietuse, rahuldava õppeedukuse korral stipendiumi 6 rubla kuus. Kasvatustööga tegeles riviosakond, kursandid olid paigutatud ühiselamus (ekipaazis) nn roodudesse, õppegrupp moodustas rühma, milles omakorda neli jagu. Roodukomandörideks olid laevastiku eruohvitserid. Rooduvanemad, rühmavanemad ja nende abid olid määratud kursantide seast. Regulaarselt toimus riviõppus, kehtis linnalubade süsteem. Ühine liikumine linnas toimus rivikorras. Kursantide ametlik suhtlemine ohvitseride ja õppejõududega toimus sõjaväelises stiilis, standartsete kõnevormide ja kirjalike raportite kaudu.

▲Eesti ja vene õppekeelega kursusi oli umbes ühepalju. Eesti õppegruppides toimus enamus õppetööd eesti keeles, samuti oli eestikeelsete osapoolte puhul lubatud eestikeelne ametlik suhtlus.

▲Kursandid olid vabastatud ajateenistusest. Kooli lõpetamise järel läbisid kursandid 6 nädalase sõjaväe laagri, mille järel said 2. klassi madruse (2 triipu pagunil) auastme ja arvati reservi.

▲Kalatööstusliku merekooli kursantide elu korraldust peeti leebemaks kaubalaevastiku merekooli omaga võrreldes.