Implosioon: erinevus redaktsioonide vahel

Kõige tavalisemal juhul lakkab suure tähe sisemine osa (nn [[Tähe tuum|tuum]]) põlemast ning ilma selle [[Soojus|soojusallikata]] pole enam piisavalt tugevat jõudu, mis [[Elektron|elektrone]] ja [[Prooton|prootoneid]] üksteisest lahus hoiab. Tuum variseb iseendasse kiirenevalt ja tähest saab seeläbi [[Neutrontäht|neutronitäht]] või [[must auk]]; algse tähe välimised kihid langevad sissepoole ja võivad vastloodud neutronitähest, selle olemasolul tagasi [[Supernoova|põrkuda]], luues [[supernoova]].

 

Kõigis [[Elektronkiiretoru|elektronkiiretorude]] sees on kõrgvaakum. Välimise klaasist kesta kahjustumisel võib seetõttu tekkida ohtlik implosioon, mille võimsuse tõttu võivad klaasitükid ohtlikul kiirusel väljapoole paiskuda. Tänapäevased telerite ja arvutiekraanide elektronkiirtetorude esipaneelid on kaetud epoksükihiga või on kasutusel teised meetmed klaasist kesta purunemise vältimiseks. Siiski peab vigastuste vältimiseks seadmetest eemaldatud elektronkiirte torusid käsitleda ettevaatlikult.<ref name="Bali">{{Cite book|last=Bali|first=S.P.|date=1994-06-01|title=Colour Television: Theory and Practice|publisher=Tata McGraw-Hill|isbn=9780074600245|page=129|url=https://books.google.com/books?id=53nnX4fnnNIC&pg=PA129|archive-url=https://web.archive.org/web/20170321123205/https://books.google.com/books?id=53nnX4fnnNIC&pg=PA129#v=onepage&q=&f=false|archive-date=2017-03-21}}</ref>

[[Fail:CRT_implosion.JPG|pisi| [[Elektronkiiretoru|Kineskoob]]<nowiki/>i implosioon pildistatud õhuvahe välguga.]]