Redaktsioon: 4. jaanuar 2021, kell 22:54 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 299 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. jaanuar 2021, kell 20:03 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 299 muudatust →‎Keemiline sünaps Uuem muudatus →
31. rida: ===Keemiline sünaps=== {{vaata\|Keemiline sünaps}} Sünapsid närvirakkude vahel on enamasti keemilised. Sünapsi sünapsieelse ja sünapsijärgse neuroni vahel on väike (umbes 190 [[ongström\|Å]] või 20 nanomeetri laiune) [[~~sünaptiline pilu~~sünapsipilu]], mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. ~~Presünaptilist~~Sünapsieelset ja ~~postsünaptilist~~sünapsijärgset neuronit hoiavad just paraja vahemaa kauguselt koos [[Rakumembraan\|rakkude membraan]]is paiknevad [[transmembraansed valgud]] [[neuroligiin]] ja [[neureksiin]]. Need valgud moodustavad kahe neuroni ühenduse, mille abil moodustub mikroskoopiline vahe, sünapsipilu. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, eraldub sünapsipilusse [[keemiline aine\|keemilist ainet]], mida nimetatakse (neuro)mediaatoriks, virgatsaineks ehk [[neurotransmitter]]iks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva [[retseptor (biokeemia)\|retseptorvalguga]] muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator [[närviimpulss\|närviimpulsi]], kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb [[närvisüsteem]]is toimuv [[informatsioon]]i edasiandmine ja töötlemine. Inimese ajus võib üks närvirakk teiste närvirakkudega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. [[Sünapsieelne aksonilõpe\|Sünapsieelsed aksonilõpmes]] viib saabuv [[aktsioonipotentsiaal]] juba [[depolarisatsioon]]ifaasi ajal – [[naatriumioonikanal]]ite ja pisut hiljem ka [[kaaliumioonikanal]]ite lühiajalise avanemise kõrval – [[pingeseoseline ioonikanal\|pingeseoseliste]] [[kaltsiumioonikanal]]ite ajutise avanemiseni ning seetõttu lühiajalise [[kaltsiumioon]]ide sissevooluni. Suurem kaltsiumisisaldus põhjustab mõne millisekundiga virgatsaine paiskumise sünapsipilusse. Aksonilõpmes on see virgatsaine varuks erilistes [[sünaptiline vesiikul\|sünaptilistes vesiikulites]] ning need pannakse valmis [[rakumembraan]]i lähedal vesiikulites, mis võivad kaltsiumi toimel ühineda sünapsieelse membraaniga ning seejärel väljapoole tühjenedes virgatsainemolekulid vallandama. See protsess, mida nimetatakse ka [[eksotsütoos]]iks, saab võimalikuks alles kaltsiumi siduvate valkude, eriti [[sünaptotagmiinid]]e [[konformatsioon]]imuutusega. {{pooleli}} ===Erutus- ja pidurdussünaps===

Sünaps: erinevus redaktsioonide vahel